See pealkiri oli clickbait, anekdooti ei järgne, kuid arutleks hoopis pisut eelmainitud ametite pidajate maailmanägemuse üle. Ajakirjanikuna töötades mäletan kui vihaseks ajavalt kõlas jutt, kui keegi müügiosakonnast hakkas kasvõi läbi lillede rääkima, et mõni firma on hea klient ning ebameeldiva kajastuste peale ähvardavad nad reklaami enam mitte osta. Etteruttavalt võin öelda, et vähemalt minu kogemuse põhjal jäi toimetus siiski endale kindlaks ja avaldati jätkuvalt seda, mida õigeks peeti ja mida oli võimalik faktiliselt väita.
&nbsp;
Selline survestamise “strateegia” on Eesti meediaväljaannete suunas olnud lühinägelik ja tahaks loota, et ei toimi ka täna. Kui pole olemas tõsist ajakirjandust, kus kehtivad konkreetsed kriteeriumid, siis upuksime me kõik peagi infomürasse ja ka olulised sõnumid, mis sellel samal ettevõtetel on, ei jõua rahvani.
&nbsp;
Eestis on paljude asjadega hästi ja üks näide selle kohta on silmatorkavalt kõrge ajakirjandusvabaduse tase. Värskeimas tabelis (<a href="https://rsf.org/en/index">LINK</a>) asume kolmandal kohal Norra ja Hollandi järel ning Taani ees. See positsioon peegeldub üsna selgelt ka meie väljaannete suhteliselt kõrges latis igasuguste turunduslikumat laadi teadaannete jaoks.
&nbsp;
Kui kommunikatsioonikonsultandi töö tähendab sõnumite loomist ja suunamist, siis ajakirjanik peamiselt juurdleb, milline sõnum on üldse uudis on. Primitiivne lähenemine paneb ajakirjanduse ja suhtekorralduse vältimatule kokkupõrkekursile, kuid minu kogemus nii siin kui sealpool suhtekorralduse ja ajakirjanduse nii öelda rindejoont lubab järeldada, et sageli ongi keeruline hinnata, kust lõppeb uudis ja avalik huvi ning algab sulaselge turundus. Üks pressiteade võib olla esikülje uudis, kuid ta võib olla ka midagi märksa vähemat või hoopis üks sisend mõneks põhjalikumaks artikliks.
&nbsp;
Põhjendamatu hirm kommunikatsiooniinimeste ees
&nbsp;
Mitmete ajakirjanike pidev suhtekorralduslike sõrmejälgede otsimine ja ka laiemat ühiskondlikku mõju omavate korporatiivsete sõnumite põhimõtteline põlgamine, on võrreldav viimasel ajal kohati päris paranoiliseks muutunud nõiajahiga, mille käigus otsitakse palavikuliselt kõikidest keskpärastest kirjatükkidest märke tehisaru kasutamise kohta.
&nbsp;
Suurem osa pressiteateid sisaldab ajakirjaniku jaoks mitmeid vihjeid teemasid edasi uurida. Näiteks kui firma toob välja uue toote, siis on selle taga tõenäoliselt eeldatav nõudlus, mis omakorda viitab sageli mõnele sotsiaalse suundumuse muutusele.
&nbsp;
Siit jõuame järgmise probleemini, mis on meediamajades juba mõnda aega süvenenud. Suur osa ajakirjanikest tunneb, et piisab miinimumpanusest ja selle järelduseni jõudmiseks annab indu juurde asjaolu, et täiendavaid pingutusi ei oska või suuda tööandja hinnata ega tunnustada. Sellises keskkonnas kaob ka koolipingist tulevate noorte silmist sära üsna ruttu ning loobutakse ambitsioonist tõe ja õiguse eest võitlevaks ajakirjanduslikuks räppstaariks saada.
&nbsp;
Olles küll sõltumatu ja vaba, on Eesti ajakirjandus viimastel aastakümnetel olnud ka justkui vana vanker, mis logisedes visalt edasi veereb ja kõik sellel reisijad hoiavad kogu aeg peast kinni, sest kunagi ei tea, millal mõni ratas alt ära murdub või august läbi sõites keegi maanteekraavi lendab.
&nbsp;
Selles valguses oleks mõistlik olla avatum kommunikatsiooniinimeste panusele kvaliteetse ajakirjanduse loomisel. Loomulikult peab sealjuures ajakirjanik olema see, kes küsib õigeid küsimusi ja teeb vahet, mis on oluline sõnum mõne üksiku ettevõtte jaoks ning millel võiks olla laiemat ühiskondlikku kandepinda.
&nbsp;
Erik Rand
Kommunikatsiooni 
vanemkonsultant
&nbsp;
<div id="gtx-trans" style="position: absolute; left: -55px; top: 1737px;">
<div class="gtx-trans-icon"></div>
</div>

Ajakirjanik ja kommunikatsiooniinimene istuvad baaris

Kuus nädalat tagasi astusid Optimisti Tondilossi ustest sisse kaks entusiastlikku ja tegusat tudengit, et alustada tööd Optimist Publicu praktikaprogrammis – Helena Maling ja Egert Ninep. 🩵 Mõnel hommikul tõttasid nad lausa nii entusiastlikult tööle, et jõudsid kontorisse esimestena ja pidid tööpäeva algust ukse taga ootama.
&nbsp;
See oli nende esimene samm kogeda agentuurielu ja päris kommunikatsioonitööd. Ees ootas kuus nädalat täis uusi teadmisi, põnevaid kohtumisi, mugavustsoonist väljaastumist ja õppetunde, mida õpikust ei leia. Ja muidugi paras ports küsimusi, millele vastuseid otsides just kõige rohkem õpitaksegi. Praktika viimane nädal andis hea võimaluse korraks hoo maha võtta ja kogetule tagasi vaadata. Kas ootused said täidetud või lausa ületatud? Millised kogemused jäid kõige eredamalt meelde? Ja mida nad praktikaprogrammist endaga kaasa võtavad?
&nbsp;
Egerti sõnul läks kuus nädalat Optimistis kui lennates. “Teadsime küll, et agentuurielu on kiire, aga tegelikkus oli veelgi kirevam! Kiirelt sai selgeks, et päris kliendid ja projektid tähendavad hoopis midagi muud kui loengud, seminarid või koolitööd,” kirjeldas ta. Helena lisas, et praktika jooksul jõudsid nad kirjutada artikleid, luua sotsiaalmeediasisu, koostada raporteid, suhelda ajakirjanikega, korraldada üritusi ja sukelduda esimesest päevast peale põnevatesse projektidesse. “Mis peamine &#8211; saime kogeda, kui mitmetahuline on kommunikatsioonivaldkond tegelikult ning millised hunt kriimsilmad ja suurepärased multitasker&#8216;id agentuuriinimesed on,” lausus Helena.
&nbsp;
EGERT:
&nbsp;
Päev enne praktika algust oli suur värin sees ja mõtlesin, et äkki ma ei saagi hakkama. Täna, kuus nädalat hiljem tõden, et need olid karjäärialaselt minu elu parimad nädalad. Kuigi olen paaril varasemal praktikal tundnud, et mind usaldatakse päris ülesannetega, millega kaasneb vastutus, siis üldiselt on kogemused jäänud veidi pinnapealseks. Vastupidiselt tervitas Optimisti meeskond meid pardale väga ägedate projektidega. Mäletan, et kui mainisin, mis ettevõtetega ma seotud olen, ütles mu positiivse meelelaadiga ema: “Päriselt ka? Vaata, et sa kindlasti hakkama saad ja kuulad!” 
&nbsp;
Kõige eredamalt jääb projektidest meelde Eesti Loodusmuuseumi ja IF Kindlustuse koostöös asutatud fondi avamissündmus. Kohe esimestel nädalatel sain anda oma sisendi paneeldiskussiooni ning suhelda meediaga. Kõik läks hästi ja kirjeldamatult hea tunne oli, kui kuulsin, et minu antud sisend leidis päriselt paneeldiskussioonis oma koha.
&nbsp;
Praktikast laiemalt jääb kõige eredamalt meelde kogu meeskond. Kontoris oli tunne, et kõik on mulle ja Helenale justkui vanemad õed või vennad. Tundsin, et kolleegide südameasjaks oli meie kogemus teha meeldejäävaks ja arendavaks. Samas oli ka huumoril oma koht ja aeg ning ma ei mäleta ühtegi morbiidset päeva, kus ma poleks naerda saanud. Raskematel hetkedel tundsin mõnusat toetust, mis süstis enesekindlust. Optimisti inimesed on Inimesed suure algustähega!
&nbsp;
Praktikaprogrammist võtan kaasa teadmise, et ennast tuleb usaldada, olla avameelne ja distsiplineeritud. Kui alguses tundub kõik uus ja võib-olla ka hirmutav, siis noorele on loodud absoluutselt kõik võimalused, et areneda. Noor peab ise tahtma ning igal päeval endast maksimumi andma. Lisaks võtan kaasa, et maailmas on veel inimesi, kes julgevad mõelda avatult ning kui miski tundub raske, siis ei ole see automaatselt võimatu. Parim tiim!
&nbsp;
Aitäh Optimist Publicu meeskond, et mind ja Helenat kiiresti omaks võtsite. Aitäh, et tutvustasite meile, mida tähendab agentuuris töötamine. Aitäh, et olite meie vanemad õed ja vennad, kes tahavad, et noorematel alati hästi läheks! Aitäh, et usaldasite meid!
&nbsp;
 
HELENA:
&nbsp;
Kevadel praktika peale mõeldes ei julgenud ma lootagi, et juuni keskpaigaks olen saanud tegutseda nii vahva kollektiivi juhendamisel, õppida nii palju uut ja koguda kuhjaga väärtuslikke kogemusi. Optimistis veedetud aega kirjeldaksin vaid ülivõrdes – see on koht, kus on oma nime vääriliselt kokku saanud optimistlikud, lahedad ja targad inimesed, kelle kõrval oli rõõm töötada.
&nbsp;
Sõprade ja tuttavate praktikakogemuste põhjal olin valmis stsenaariumiks, kus sisulisi ülesandeid on vähe, toimetused pigem üksluised ning tagasisidet tuleb napilt. Optimistis oli kõik vastupidi. Meid võeti esimesest päevast alates avasüli vastu, visati heas mõttes pea ees vette ning usaldati kohe päris ülesannete ja projektide kallale. Tänu sellele tundsin end algusest peale osana tiimist. 
&nbsp;
Praktika jooksul avanes võimalus piiluda väga erinevatesse valdkondadesse. Tööpõld on agentuuris kirju ja elu selle ümber veelgi kirevam. Ühel päeval võid end leida Kadrioru lossist Bridgertoni-teemaliselt peolt, järgmisel hommikul aga õppida juba kolleegidelt meediasuhete kohta. 
&nbsp;
Üks meeldejäävamaid hetki oli kindlasti see, kui hommikul uudiseid lugedes avastad esmakordselt, et sinu kirjutatud ja meediale pitch&#8217;itud artikkel on jõudnud mitmesse väljaandesse. Sellised väikesed hetked on need, mis annavad valdkonnas esimesi samme tegevale noorele palju enesekindlust juurde.
&nbsp;
Praktikast jäävad mulle enim meelde inimesed &#8211; nii kollektiiv kui ka kaaspraktikant Egert. Jään igatsema hommikusi vestlusi köögis päevakajaliste teemade üle, võimalust süveneda järjest uutesse ja huvitavatesse valdkondadesse ja muidugi Rubyt ja Tequilat, iganädalasi staatuseid ning jäätist täis külmkappi.
&nbsp;
Tänu praktikaprogrammile on mul nüüd palju selgem ettekujutus agentuurielust ning mõtteainet tulevikuks. Olen siiralt arvamusel, et need kuus nädalat andsid mulle vähemalt sama palju kui mitu kuud ülikoolis. Õppisin tohutult palju nii kommunikatsiooni, meediatöö kui ka iseenda kohta.
&nbsp;
Minu suur kummardus ja tänu läheb kogu Optimist Publicu rahvale, et avasite meile oma agentuuri uksed, usaldasite meid päris projektide kallale ning toetasite meid igal sammul. Tänu teile oli see kogemus ühtaegu õpetlik, inspireeriv ja meeldejääv!

Praktikanädalad Optimistis: kogemused, mida koolipingist kunagi ei saa

SYNLAB Eesti suvine kampaania tõi fookusesse tervisesportlastele mõeldud terviseuuringud. Tervissportlaste tervisenäitajatele tähelepanu juhtimiseks töötasime välja kampaanialahenduse, mis kulmineerusi ühisjooksuga “Mis tunne on?”. Koostöös sörgiklubiga Kopli Sörk mõtestasime lahti tervisesportlaste seas levinud mured ning südamekujulise distantsiga suunasime fookuse just parimale tundele ja südametervisele.
&nbsp;
Eestlased on aktiivsemad kui kunagi varem ja see on ainult tervitatav. Heaks näiteks on padelitrennide populaarsus, sörgiklubide laine ja rahvarohked sprodisündmused, mis on enda alla haaranud kogu Eesti. Tervisesportlasi võib üha tihedamini kohata ka ekstreemsemate väljakutsetete, näiteks Ironmani ja maratonide, stardijoonel. Suurte eesmärkide seadmine on positiivne, kuid sageli jääb ettevalmistus &#8211; nii füüsiline, tervisealane &#8211; üürikeseks.
<img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-575 alignright" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-300x200.jpg" alt="" width="401" height="267" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-300x200.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-1024x683.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-768x512.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-1536x1024.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02705-2048x1365.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 401px) 100vw, 401px" />
Weekend warriors
&nbsp;
Harvad pole olukorrad, kus mõned kuud enne rasket võistlust pannakse nimi kirja ning asutakse ulmeliste koormustega treenima. Liigsest pingutusest tulenevaid vigastusi ja valu peetakse osaks teekonnast ning jätkatakse hambad ristis sportimisega. Samas on ka neid terviseportlasi, kes on harjunud aktiivselt treenima, kuid ei taastu trennidest, on ala- või ülekoormusega end ponnistamas.  
Kirjeldatud weekend warriorlik lähenemine seab südame ning kogu keha heaolu suure ohu alla. Kampaaniat luues nägime, et viimastel aastatel on spordivaldkonna ja sotsiaalseks probleemkohaks järjest laienev mure: pea igal rahvaspordisündmusel on terviseportlasi tabanud terviserike. 
&nbsp;
Tegelikult treenitakse hea tunde nimel, mis valdab keha enne ja pärast pingutust nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Liikumine peab olema nauditav ning emotsioon positiivne. Sellest tulenevalt ehitasime kogu kampaania ülesse päris kogemustele ja soovitustele, et murda weekend warrori murekohti.
 
Kaasasime tervisesportlasi, kes avastasid liikumise reaalse tähenduse rasket teed pidi, olles ise läbi elanud terviserikke, kaasasime treenereid ja teadlaseid, kes andsid näpunäiteid jätkusuutlikuks treenimiseks. Viimane verstapost ehk ühisjooks koondas kogemused ning soovitused tervikuks &#8211; tutvustas parimat tunnet, mis peaks sportlast valdama nii enne kui ka pärast pingutust.
&nbsp;
Viis kilomeetrit pikk distants lookles läbi pealinna tänavate ning joonistas Strava kaartidele südame. Kopli Sörk kutsus lisaks külla ka Tondi ja Veerenni sörgiklubid ning südametervisele ja parimale tundele aitasid fookust juhtida ka teised liikumisnautlejad. <img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-574 alignright" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-200x300.jpg" alt="" width="200" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-200x300.jpg 200w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-683x1024.jpg 683w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-768x1152.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-1024x1536.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-1365x2048.jpg 1365w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2026/06/SYNLAB-X-KOPLI-SORK-02800-scaled.jpg 1707w" sizes="auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px" />
&nbsp;
Rohkem kui sajapealine punt läbis 16. juuni õhtupoolikul distantsi, laadis oma südamed Stravasse ülesse ning tuletas ka enda lähedastele meelde tõsiasja: “Terves kehas, terve vaim!” 
&nbsp;
Kampaania tõestas, kui oleme terved, tunneme oma keha, meid ümbritseb hea seltskond, treening on mõõdukalt väljakutsuv, siis tekibki see parim tunne, mida otsivad sportlased, olenemata tasemest, nii enne kui ka pärast treeningut.
&nbsp;

Kampaania “Weekend warriors” – terve suvi!

Turundus- ja kommunikatsioonivaldkond meelitab ligi palju andekaid noori, kuid jala ukse vahele saamine võib osutuda keeruliseks. Optimist Publicu praktikaprogramm sündis soovist pakkuda tudengitele võimalust agentuurielu päriselt kogeda. Praktikaprogrammi vedur Gertrud Sild vaatab tagasi kogu selle aastasele praktikaprogrammile alates kandideerimisprotsessist kuni töönädalateni välja. 
 
&nbsp;
Tänapäeva noored ei ole mingisugused lumehelbekesed, vähemalt mitte kõik noored. Minu kogemus näitab, et ajakirjanduse- ja kommunikatsioonivaldkonna tudengite seas leidub tõeliseid pärle, kellel nupp nokib ja sulg jookseb. Mõnes mõttes võib isegi öelda, et teatud kognitiivne “teravus” on just gümnaasiumi ja ülikooli alguse faasis kõige tugevam. Noored on harjunud intensiivse õppimise, eksamite ja sisseastumistega, kus info töötlemine peab olema kiire ja täpne &#8211; seega noorte võimekus on tegelikult päris suur.
&nbsp;
Praktikaprogrammi looma algatas nii isiklik murekoht kui ka järelkasvu probleem – kuigi noorena agentuuri tööle saada pole lihtne, on siiski konkurents ülitihe, kuid ka nõudlikkus agentuurisiseselt kõrge. Turundus ja kommunikatsioon on noortele ülimalt atraktiivne valdkond, mis ühendab loovuse ja strateegia, annab võimaluse töötada ägedate brändidega ning tundub väljapoole dünaamiline ja kiire. Samas on see ka valdkond, kuhu püüdleb nii ajakirjanikke, kes soovivad vastaspool kätt proovida,  karjääripöörajaid, loovinimesi ning ka tudengeid, kes tahavad agentuurimelu kogeda. See tähendab, et konkurents on tihe ja jalga ukse vahele saada pole kerge.
&nbsp;
Mida me siis tegelikult otsisime?
&nbsp;
&nbsp;
Huvi meie praktikaprogrammi vastu peegeldas ka suur kandideerijate hulk – kandideeris pea 40 noort. Noorte üldine tase oli väga kõrge. Kuigi usun, et praktikale asumiseks ei pea tingimata omama varasemat erialast kogemust, osutus kandidaatide tase sedavõrd tugevaks, et lõppvalikus eelistasime siiski varasema kirjutamiskogemusega noori. Kuna kirjutamine on PR-agentuuri igapäevatöö oluline osa, siis testisime seda ka grupivestlusel.
&nbsp;
Just eneseväljendusoskus osutuski valiku tegemisel kõige määravamaks – nii suuline kui ka kirjalik ning sisukus üle loba. Valituks said noored, keda iseloomustas tugev analüüsivõime, omadus näha põhjus-tagajärg-seoseid ning suutlikus enne lahenduste pakkumist vastata ka küsimusele „miks?“.
&nbsp;
Siiski mängib erialaste oskuste kõrval paratamatult rolli ka see, kui hästi me ühele lainele saame. Seetõttu kasutasimegi kandideerijatega grupivestluse formaati – soovisime näha, kuidas noored üksteisega suhtlevad ning kuidas sujub diskussioon meie tiimiliikmetega.
&nbsp;
Üldpildis üllatas paljude noorte tase meid väga positiivselt. Oma vanuse kohta oli jõutud teha juba hämmastavalt palju: läbida täiendkoolitusi, osaleda võistlustel ja olümpiaadidel ning tegeleda projektikorras mõne põneva sündmuse korraldamise või sotsiaalmeediaga. Säärane aktiivsus väljaspool ülikooli näitab pealehakkamist, oskust erinevaid rolle tasakaalustada ning „teeme ära“ suhtumist, mis on agentuuritöös üliolulised omadused.
&nbsp;
Liialdatud on arvamus, et noored julgevad suhelda vaid ekraani vahendusel ja passivad kodus. Meie praktikandid panustavad aktiivselt tudengielusse, kes laulab bändis, kes tantsib rahvatantsu ning rabavad hobide ja eksamiperioodi kõrvalt veel 80% koormusega meil praktikal käia. Endalgi tekib küsimus, et kuidas nad kõike jaksavad. Kuigi viimasel kolmel aastal on praktikantide taustad olnud erinevad ühendab neid uudishimu ja tegutsemistahe.
&nbsp;
&nbsp;
Milline on praktika Optimistis?
&nbsp;
&nbsp;
Praktikaprogrammi oleme sellisel kujul läbi viimas juba kolmandat aastat. Kuigi kliendiprojektidesse integreerime praktikandid kohe ning viskame nad heas mõttes külma vette, viime praktika jooksul läbi ka töötube ja praktilisi infotunde, kus oma teadmisi edasi jagame. Praktika jooksul külastame ka teisi Optimist Grupi agentuure, et noortel tekiks terviklik arusaam turundusvaldkonnast tervikuna. Igal praktikandil on mitu mentorit, mis tagab, et küsimuste korral on alati keegi olemas, kelle poole pöörduda. See võimaldab ka juhendajatel oma aega mõistlikumalt jagada.
&nbsp;
&nbsp;
Praktikandid on meil aidanud mõne enda jaoks keerulise probleemi kuidagi lihtsalt lahendada &#8211; nooruse värskus avardab mõttemaailma ja harib ka meid. Ja muidugi on koos ka lõbusam &#8211; kuigi praktikandid saavad teha palju tööd ja teostavad samu ülesandeid, mida meie konsultandid, siis on meie põhimõte, et seejuures peab lõbus ka olema.
&nbsp;
&nbsp;
Mida tasub kandideerides meeles pidada?
&nbsp;
Kui konkurents on tihe, tuleb kandideerides kõvasti pingutada, et teistest eristuda. Seetõttu soovitan mitte kasutada tehisintellekti CV-de ega kaaskirja koostamiseks. Samuti pani muigama mõne kandidaadi liigselt familiaarne suhtumine. Jah, agentuurides töötavad lõbusad ja nooruslikud inimesed, kuid kandideerimisolukorras loevad oskused ja suhtumine rohkem kui lõõp ja nali.
&nbsp;
Soovitan noortel oma CVd kriitilise pilguga üle vaadata ja uuendada seda vastavalt töö- või praktikakuulutusele, teha korralikku taustatööd asutuse kohta, kuhu kandideerite, ning mõelda vestlusele minnes läbi enamlevinud küsimused. Samal ajal jääge iseendaks ning ärge müüge end üle – autentsus, ausus ja siirus võidavad alati.

Praktikaprogramm tööandja pilgu läbi: noorte võimekus ja motivatsioon on sageli alahinnatud

Noorte tööturg saab kevad-suvisel ajal rohkelt tähelepanu, nii head kui ka kriitilist. Konkurents on tihe, kandideerijaid palju, värbamisprotsessid töömahukad nii ettevõtetele kui ka kandideerijatele. Ikka ja jälle tekib küsimus, kas töö leidmine on muutunud keerulisemaks, kelle tase on tõusnud, kelle oma langenud? Või eestlasele omaselt: kes on süüdi? 
 
Peaksime tõstma tugevamalt fookusesse töötegemise valmisoleku ja tahte, professionaalsuse ja võime eristuda ajal, mil kandideerijaid on rohkelt, ametikohti justkui ka, kuid osapooled üksteist ei leia. Aga ka töötegemise harjumuse.
&nbsp;
Turundus ja kommunikatsioon pole nišivaldkonnad. Vastupidi, tegemist on sektoriga, kus nii tööd, väljakutseid kui ka spetsialiste jagub. 
Seda kinnitab ka konkurents töökohtadele. Igal aastal lisandub tööturule uusi lõpetajaid nii majanduse, kommunikatsiooni kui ka teistelt sotsiaalteaduste erialadelt. Statistikaameti ja haridusasutuste andmete põhjal kuuluvad need valdkonnad jätkuvalt populaarsemate õppesuundade hulka. Konkurentsi tööturul pakuvad ka karjääripöörajad ja valdkonnas juba kogenud inimesed, kes lihtsalt uusi väljakutseid või organisatsioonikultuuri otsivad.
&nbsp;
Kuna kandidaatide arv on ühele ametikohale suur, siis õige inimese leidmine, kes sobib sellesse rolli, organisatsiooni ja kelle teadmiste-oskuste taust toetab edasist ühist arengut, ongi keeruline.
&nbsp;
Kommunikatsiooniagentuuris puutume kokku nii enda tiimi värbamisega, kuid kuuleme klientidelt, partneritelt ja sektorist laiemalt tagasisidet värbamise- ja töökultuuri kohta. Viimaste kuude kokkuvõtlik järeldus on kriitiline. Mitmed juhid on nentinud, et eelkõige noorte kandideerijate või tööleasunute tahe tööd teha ja tulemusi saavutada on varasemaga võrreldes muutumas. Inimlikkus on asendumas tehislikkusega. Enesekindlus aga ületab reaalsust. Generatsioonide tööharjumused  ja kohati ehk ka ootused ei ühti. 
See kõik võib olla okei ja paratamatu, arvestades juba pea igapäevaseid muutuseid kõiges meie ümber, aga küsimus on, millist muutust me pikemas perspektiivis soovime sektoris ja majanduses näha?
&nbsp;
Tehislik väärtusloome muudab ka austuse tehislikuks
&nbsp;
Öeldakse, et uue töötaja leidmine tasub ära alles mitme kuu jooksul. Alguses on tööandja panus uude kolleegi suurem, kui uue spetsialisti panus organisatsiooni. See investeering algab värbamisest: valikuprotsessi tegemisest, õige spetsialisti leidmisest, organisatsiooni onboardimisest, kultuuri lõimimisest. See on ajamahukas, aga mõlemale poolele vajalik, et koostöö oleks viljakas.
&nbsp;
Ühele ametikohale võib kandideerida kümneid või isegi sadu inimesi. See tähendab, et värbamisprotsess ei ole pelgalt CV-de võrdlemine. Oluline on vastastikune sobivuse hindamine tervikuna: professionaalsete oskuste, kogemuste, väärtushinnangute ja eelkõige pühendumise soovi hindamine, et päriselt väärtust luua. 
Hea kolleegi leidmine nõuab aega. Aega nõuab ka kandidaadi panus end nähtavaks teha ja otsustada, kas konkreetne töökoht ja organisatsioon on tema arengu jaoks õige.
&nbsp;
Ka kandidaat investeerib oma aega, teadmiseid, kogemusi ja tulevikuplaane.
&nbsp;
Seetõttu peaks värbamisprotsessi keskmes olema professionaalsus ja vastastikune lugupidamine. Kui mõlemad pooled panustavad ausalt ja avatult läbimõeldud otsustesse, on suurem tõenäosus leida koostöö, mis kestab ning loob väärtust kõigile osapooltele ja seeläbi ka laiemalt ühiskonda ja majandusse.
&nbsp;
Murekoht on aga just tehislik väärtusloome, mis muudab ka austuse tehislikuks.
&nbsp;
Eurobaromeetri uuringute järgi kasutab erinevaid AI-rakendusi regulaarselt enam kui pooled alla 35-aastastest töötajatest ning kasutus kasvab kiiresti. AI kasutus on ka tööturule sisenejate puhul justkui hüppelauaks. AI ei ole konkurentsieelis. See on uus normaalsus. Aga sellest normaalsusest tekivad ka ebanormaalsused, mis mõjutavad tehislikku väärtusetust. Ehk miks paljud potentsiaalikad CV-d ei jõua konkursi tööharjutusest edasi lõppvooru?
&nbsp;
CV ja kaaskiri räägivad lühikese faktipõhise loo. Aga need ei näita, kuidas inimene päriselt mõtleb, argumenteerib või probleeme lahendab. Seepärast vaadatakse värbamisel CV-dest kaugemale ning antakse kandidaatidele võimalus esile tuua tegelikke oskusi näiteks läbi praktilise ülesande. Loov- ja kommunikatsioonivaldkonnas ei piisa märksõnadest ega hästi vormistatud profiilist. Oluline on oskus luua väärtust, näha seoseid, põhjendada oma ideid ja tuua välja see, mis teeb kandidaadi eriliseks.
&nbsp;
Konkursitel oleme kohanud noori, kes tugevdasid usku Eesti järgmisesse põlvkonda. Tõeliselt ambitsioonikad, nutikad, pühendunud kandidaadid, kelle tegevus oli läbimõeldud, tööd sisukad ja professionaalsus peegeldus kogu protsessi vältel. Nende seast valikut teha, kellega konkursil edasi liikuda, oli keeruline ja samas ka rõõmustav. Nende edu ei sünni ainult CV-st või diplomist, vaid tahtest, ettevalmistusest ja julgusest oma võimekust päriselt näidata. Just need omadused eristavad kandidaati konkurentsitihedal tööturul.
Murettekitavam on aga tesitpidine suhtumine, kus eristuvus on kadunud AI-geneerilisusesse ja tekib küsimus, kas kandidaat on inimene või AI?
&nbsp;
Tehisaru ei asenda inimlikkust
&nbsp;
Ühe konkursi käigus jõudis meieni kolme kandidaadi näidistöö lahendused, mis olid häirivalt sarnased, kui mitte öelda, samasugused. Samad mõtted, struktuur, näited ja põhjendused, samas sõnastuses ja ülesehituses.
&nbsp;
Ainsaks erinevuseks oli nimi ja teksti värv. Konkursitöö oli AI-prompti loodud geneeriline teos, kus puudus eristuvus, inimlikkus ja mis kõige olulisem, loovus. Kadunud oli see, mis kandidaadi huvitavaks ja väärtuslikuks tegi: tema kogemused, arvamus, isikupära.
&nbsp;
AI on tööriist ning oskus seda targalt rakendada on tänapäeval väärtus omaette. Ometigi peaks seda kasutama nii, et inimene ise ei kaoks teksti tagant ära. Või ei AI ei võtaks ära tahet &#8211; kandideerida või värvata.
&nbsp;
Kui tööandja annab võimaluse näidata oma mõtteviisi, loogikat, loomingut, kuid vastu saadetakse anonüümne AI-vastus, siis ei ole võimalik hinnata kandidaati. See omakorda toobki esile kandidaatide olemust ja sobivust ametitesse.
&nbsp;
Eredamalt paistavad silma inimesed, kellel on päris huvi. Need, kes võtavad initsiatiivi, tunnevad siirast kirge oma valdkonna vastu ning soovivad pidevalt õppida ja areneda. Sama oluline on ka sobivus organisatsiooni kultuuriga, sest oskused on õpitavad, kuid väärtused ja hoiakud määravad sageli pikaajalise edu.
&nbsp;
Turunduse ja kommunikatsiooni tulevik ei kuulu tehisarule, vaid inimarule
&nbsp;
Kommunikatsioon sünnib inimestest ja inimestele. Lugude loomine, tähenduste leidmine, probleemide analüüsimine ja lahendamine ning päris emotsioonide mõistmine on oskused, mis loovad väärtust ja mõjutavad ühiskonda ning arengut.
Tulemuste saavutamise taga on teadmised, haridus, kogemus, lai silmaring ja eelkõige siiras soov teha oma tööd hästi. Seda ei asenda ükski automaatselt genereeritud tekst, kopeeritud prompt ega näiline efektiivsus. Tehnoloogia võib olla suurepärane abiline, kuid inimese uudishimu, loovus ja empaatia on endiselt need, mis eristavad keskpärast silmapaistvast.

Professionaalsus ja pühendumine jääb tööle kandideerimistel sageli kiire digiprügi ja müra varju

Optimist Publicu praktikaprogramm tõi sel kevadel agentuuri kaks uut tegusat tudengit – Helena ja Egerti Tallinna Ülikoolist. Helena õpib reklaami ja suhtekorraldust, Egert ajakirjandust. Praktikaprogrammi viime läbi juba kolmandat aastat ning tänavu otsustasime jagada lähemalt ka kandideerimisprotsessi telgitaguseid. Praktikakoha leidmine on paljude noorte jaoks muutunud keeruliseks – konkurents on tihe ning tööandjate ootused ei ole alati kandidaatidele üheselt mõistetavad.
&nbsp;
🩵 Milline oli Helena ja Egerti praktikale kandideerimise kogemus? Sellest räägivad nad nüüd ise lähemalt. 
&nbsp;
Aprilli alguses kuulutas Optimist Public välja konkursi kahele praktikakohale. Kandideerimisinfo jõudis meieni läbi sotsiaalmeedia ja sõprade soovituse. Tundsime juba algusest peale, et agentuur väärtustab kandidaatide enda initsiatiivi ja pealehakkamist. Näis, et oluline ei olnud see, et kuulutus jõuaks kõigini, vaid et noored ise aktiivselt võimalusi otsiksid ja õiged inimesed nendeni jõuaksid. Protsess õpetas hästi, et ükski võimalus ei kuku lihtsalt sülle, tuleb hoida silmad lahti ja ise selle suunas samme astuda. 
&nbsp;
Esimese sammuna tuli meil esitada oma CV. Kandideerimise järgmises voorus ootas meid ees videoülesanne: kuni kolme minuti pikkune video, mis toimis omamoodi audiovisuaalse motivatsioonikirjana. See oli võimalus lasta isiksusel päriselt välja paista. Soovitame tulevastel kandidaatidel pöörata tähelepanu nii CV sisule kui ka visuaalsele ülesehitusele. Samuti tasub võtta aega, et videoülesande küsimused põhjalikult läbi mõelda, sest küsimuste vastused peaksid peegeldama sind ennast.
&nbsp;
Parimad kandidaadid kutsuti edasi grupivestlusele, kus lisaks enesetutvustusele ja spontaansele liftikõnele lahendasime ka loovülesandeid, pandi proovile nii loovus kui ka kirjutamisoskus. Vestlus oli väga toetav ja positiivne, ka kandidaatide vahel oli austav suhtumine. Kõik said jääda iseendaks ning end oma parimast küljest näidata. Grupivestluse järgselt leidis aset soe hetk, kui kandidaadid maja ees muljetasid ja üksteisele toetust avaldasid. Tekkis selline tore kambavaim.
&nbsp;
Rõõmustav telefonikõne tuli nädal hiljem ning järgmisel nädalal saime juba tööle asuda. Kuigi kandidaate oli palju, jäi praktikantidele kogu protsessist kõige eredamalt meelde inimlik suhtlus. Tänapäeval juhtub tihti, et kandideerimise lõpus ei tule isegi eitavat vastust. Meie jaoks oli väga oluline, et kogu protsess oli läbipaistev ja lugupidav. 
&nbsp;
Me julgustame tulevasi kandidaate võimalusi aktiivselt otsima ning kandideerimist mitte kartma. Olge uudishimulikud ja avatud, tehke oma CV korda, nähke kandideerimisega vaeva ja mis kõige tähtsam – jääge iseendaks. Praktikakoha leidmine võib olla keeruline, kuid iga kandideerimine ja vestlus õpetab midagi uut ning võib lõpuks viia just selle õige võimaluseni.
&nbsp;

Tudengist praktikandiks: jalga agentuuri ukse vahele saada pole lihtne

Töö kiidab tegijat!  Oleme Kuldmuna finaalis shortlisti jõudnud 7+4 tööga. Sel aastal pakuvad loovkonkursil konkurentsi nii PR kategooria, sotsiaalmeedia turunduse kui ka turunduskommunikatsiooni kategooriate tööd:
&nbsp;
Kommunikatsioon: 
&nbsp;
🍳Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon – #walkwithus
🍳Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon &#8211; Käige Virru
🍳Integreeritud kommunikatsiooni kampaania &#8211; Financial confessions
🍳Integreeritud kommunikatsiooni kampaania &#8211; Meesmärk
🍳Integreeritud kommunikatsiooni kampaania &#8211; Käige Virru
🍳Sündmuse/ürituse kommunikatsioon &#8211; TELLIS-KIVI-TLN M-hoone
🍳Influencer marketing &#8211; Aeg hakata raha treenima
&nbsp;
Turunduskommunikatsioon:
&nbsp;
🍳Otsereklaam &#8211; TELLIS-KIVI-TLN
🍳Sotsiaalmeedia postitus &#8211; MINUSYNLAB
🍳Suur teenusekampaania &#8211; Käige Virru 
🍳Ambient lahendus &#8211; Käige Virru 
&nbsp;
Lisaks oleme jõudnud koos Optimist Creative’iga loovkategooria finaalitöödesse ja Optimist Live’iga promotsiooni kategoorias finaali!
&nbsp;
Aitäh, SYNLAB Eesti, SEB Eesti, Telliskivi TLN, Viru Keskus, Optimist Creative, Optimist Live, Printlink Production, et meiega koos sel loovaastal olete tegusid teinud – meie rõõm on olla koos teiega Eesti parimate tööde seas!!

7+4 tööd Kuldmuna finaalis!

Mis on sinu arvates praegu Eesti kommunikatsioonivaldkonna suurim probleem? On see kõrge mürafoon või midagi muud? 
Ma ei ütleks, et üldises vaates oleks Eesti kommunikatsioonivaldkonnas suuri probleeme. Sõna „probleem“ on juba negatiivne – optimistina vaatan valdkonnale pigem võimaluste ja arengukohtade kaudu otsa.
Ühiskonna tasandil on väljakutseks kindlasti informatsiooni üleküllus ja ületoodetud infovoog. Kommunikatsioonisektori roll on olla filter ja tõlk. Aidata esile tuua olulist ning leida viisid, kuidas tähenduslikud sõnumid päriselt auditooriumini jõuaksid. Vastutus peaks olema selgem ja tugevam just info filtreerimisel: rohkem sisulist väärtust, vähem nn vahtu ja lihtsat eneseupitust.
Valdkonniti on näha ei-kultuuri, eriti ühiskondlikke või majanduslikke muutusi käsitledes. Sõltumata majandussektorist kaldutakse vastanduma ning olema justkui pidevas võitluses. Kiire tempo, üleküllastunud infovoog ja vastandumiskultuur viivad aga kergesti fookuse kadumiseni. Ka siin on kommunikatsioonisektori roll olla järjepidev meeldetuletaja: millist narratiivi ja milliseid väärtusi me ühiskonnas tegelikult loome.
Mürafooni asemel näen suurema murekohana sõnumite geneerilisust ja enesekesksust ning kommunikatsiooni killustatust. Sageli ei ole kommunikatsioon terviklik ega strateegiline, mis mõjutab otseselt organisatsioonide kuvandit, ettevõtete ja majanduse käekäiku ning laiemalt ka riigi arengut. Vajame rohkem selgeid, analüütilisi, positiivseid ja argumenteeritud sõnumeid ning vähem loosunglikkust ja võitluslikkust.
Agentuuritöös näeme, et organisatsioonides on küpsuserinevusi: osa organisatsioone on kommunikatsioonis väga arenenud ja kohanevad muutustega kiiresti, teised alles alustavad või on aeglase proaktiivsusega. See tekitab aga kohati ebarealistlikke ootusi, mida ja kui kiiresti on kommunikatsiooni või turunduse abil võimalik saavutada.
Organisatsioonide tasandil on jätkuvalt reageerivat kultuuri, kustutatakse tulekahjusid, kuid ei ehitata järjepidevalt ja strateegiliselt mainet ega lähtuta kommunikatsioonist kui otsesest äri- ja maine-eesmärkide tööriistast.
See viib olukorrani, kus kommunikatsioonijuhid on ülekoormatud, liiguvad teemalt-teemale ning strateegiline töö jääb tagaplaanile. Positiivne on see, et aastatega on hektilisus vähenenud ning strateegiline vaade ja teadlik kommunikatsioonijuhtimine on paljudes organisatsioonides kanda kinnitanud.
Agentuuri vaates on üheks jätkuvaks kitsaskohaks riigihangete ülesehitus. Agentuuridele antakse osalemiseks piiratud aeg, samas kui hankijal on õigus otsustusprotsessi venitada kuude pikkuseks. Selline ebaproportsionaalsus muudab töömahu, ressursside ja meeskondade planeerimise keeruliseks ning suurendab ebakindlust kogu protsessis.
Viimase aasta jooksul on eriti selgelt esile kerkinud hinnasurve nii hankijate kui ka turuosaliste poolt. Keskkond soosib pakkumisi, mis jäävad märgatavalt alla turuhinna. Praktikas tähendab see, et agentuuride areng on pärsitud. Selliste tingimustega ei ole võimalik motiveerida töötajaid väärtuspõhiselt ega hoida arengule ja kestlikkusele suunatud organisatsioonikultuuri.
Üldiselt aga saab tõdeda, et Eesti kommunikatsioonivaldkonna tase on kõrge, töös ollakse paindlikud ja kiired, loovad ja uuendusmeelsed. Kriitiline mõtlemine on enamasti paigas. Kriitikameel aitab uuendustega süsteemselt kaasas käia ning olla juhtidele ja organisatsioonidele sisuliseks partneriks.
Meediaalane kirjaoskus on samuti väga heal tasemel. Eesti meediamajad toimivad tugeva neljanda võimuna ning avaldavad mõju nii ühiskonnale, majandusele kui ka ettevõtetele. Ka juhid hindavad üha enam kommunikatsiooni rolli ja väärtust pikas perspektiivis.
Eraldi tugevus on noorem põlvkond: uudishimulikud, laia silmaringiga ja tehniliselt osavad noored toovad valdkonda värsket mõtlemist ja ambitsiooni luua uut väärtust. Kui ühendada kogemus ja ambitsioonikus ning hoida fookuses küsimus „miks me midagi teeme?“, liigume strateegiliselt tugevama ja teadlikuma kommunikatsioonikultuuri poole. Sellise, mis ei piirdu ainult ühekordse tähesäraga või tulekahjude kustutamisega.
Mürast tahaksin siiski natuke rääkida. Küsimus pole originaalne, aga huvitav kuulda sinu mõtteid: kuidas sellest mürast välja paista? Jah, tuleb eristuda, aga vahepeal tundub, et neid, kes eristuvad, on nii palju, et nemad ka enam ei eristu.
Võiks öelda, et eristumine ei ole enam eristumine. Aga mis siis on uus eristumine? Kommunikatsioonisektoris on mõnevõrra nagu muusikatööstuses, kus iga aastaga on üha raskem leida seda unikaalset akordide järjekorda. Loov lähenemine, mis tõi eelmisel aastal kuldseid tulemusi, ei ole järgmisel aastal enam nii uus, põnev ja julge.
Mida rohkem püütakse eristuda, olla julged või teistsugused või nähtavad, seda enam on tegemist ühtlase tulemusega, mis samas ei pruugi olla iseenesest üldse halb – lõpuks on ju tähtis lihtne tõsiasi, kas sõnum jõudis sihtrühmani ning aitas saavutada soovitud mõju ja eesmärgi. Eristumise kõrval on jätkuvalt olulisem selge argumenteeritud sõnumiloome.
Konkurentsieelis kommunikatsioonis tekib, kui on olemas selge positsioon valdkonnas ehk teatakse, mille eest seistakse ning ei aeta ilmtingimata igat trendi taga. Väärtuspõhisus ja järjepidevus loovad tugevama terviku kui lühiajaline nähtavus.
Iga loovlahendus peab olema osa terviklikust ja kvaliteetselt teostatud strateegiast. Heast ideest üksi ei piisa, kui selle elluviimine ei ole süsteemne. Fookus ja järjepidevus on võtmetähtsusega.
Mulle meeldis üks tsitaat <a href="https://turundajateliit.ee/intervjuu-piret-pert-wolt/">Piret Perti intervjuust</a>. “Naljaga pooleks – noored, tõmmake oma pead TikTokist välja. Tänapäeva turundus ja kommunikatsioon ei ole ainult digireklaamide seadistamine või mõjuisikutega lepingute sõlmimine. Lähed tulevikus mõnda ettevõttesse turundus- või kommunikatsioonijuhiks ja ühel päeval seisab sul Katrin Lust Kuuuurija kaameramehega fuajees. Või veel hullem, pool meediat.” Kuidas sulle tundub, kas turundus ja kommunikatsioon on sotsiaalmeedia poole kaldu? 
Piret Pertiga nõustun – tõeline väärtusloome ei alga sotsiaalmeediast, kuid sellel on tugevalt oma koht strateegilises kommunikatsioonis, kriisikommunikatsioonis ja teadlikkus inforuumis. Igal kanalil ja platvormil on oma funktsioon. Küsimus ei ole niivõrd kanalis, vaid selles, millist infot ja millisel eesmärgil seal edastatakse. Sotsiaalmeediat ei tohiks ignoreerida, kuid valedel alustel kasutatuna võib see muutuda pigem kulu- kui tuluallikaks.
Sotsiaalmeedia info loomiseks ja selles orienteerumiseks on samuti tarvis kriitikameelt. Info jälgimine peab samamoodi olema eesmärgipärane: lihtsalt skrollimine võib tunduda põnev ja inforohke, kuid nagu hinnatud ajuteadlased on öelnud, on see ka kõige enam loovust ja kriitikameelt tappev tegevus.
Samas on teadlik sotsiaalmeedia jälgimine tänases infoühiskonnas sama oluline kui ajakirjanduse või raamatute lugemine. Seda kinnitavad ka meediauuringud, mis näitavad, et sotsiaalmeedia toimib uudisteportaalide võimendajana ning paljude inimeste jaoks on see peamine värav uudisliku sisu juurde.
Olen olnud aastaid kriitiline makstud uudiste suhtes. Kui sisu on oluline ja uudisväärtuslik, tekib küsimus, miks tuleb selle kajastamise eest maksta, olgu siis meediale või sotsiaalmeedia mõjuisikutele. Sisuturundusel ja digiturundusel on oma koht reklaami ja tehnilise levikanalina, kuid mainekujunduse ja sisulise mõju loomisel on sageli tulemuslikumad strateegiliselt läbimõeldud kommunikatsioon, väärtuspõhised ja argumenteeritud sõnumid ning teemad, mis on ühiskonnas päriselt aktuaalsed.
Olen paaril aastal käinud Tartu Ülikoolis integreeritud turunduskommunikatsiooni loengut andmas, kus tudengid on pidanud tegema ka praktilise rühmatöö. Kahjuks on neist jäänud silma, et kuigi tudengid õpivad uudisloomet ja inforuumis orienteerumist, nähakse kampaaniapõhistes lahendustes sageli vaikimisi eeldust, et sõnumeid tuleb müüa, eelarve on piiramatu ning parim lahendus on sisuturunduse ja sotsiaalmeedia reklaami kombinatsioon. See peegeldab laiemat hoiakut, kus mõju loodetakse saavutada eelkõige makstud nähtavuse kaudu.
Reklaam on võimestaja, mida saab ja peab kasutama, et mõju tugevdada. See on sõnumi kanaliseerimine, et esile kerkida. Kommunikatsioonisektori roll on olla sõnumite filter, eristada, mis on oluline ja väärtust loov, ning osata vajadusel ka öelda, et alati ei pea kaasa rääkima ega esile kerkima. Ka teadlik vaikus võib olla nii maine kui ka majandusliku edu seisukohalt mõjus strateegia.
Milline on hästi esitatud Kuldmuna töö? 

Lühidalt öeldes: selge, tõendatud, loogiline, väärtust loov ja mõjuv.
Pikemalt kirjeldades algab kvaliteetne töö selgelt sõnastatud lähteprobleemist: ärilisest või ühiskondlikust vajadusest, mis põhjendab, miks see tegevus üldse ette võeti. Strateegiline lähenemine vastab esmalt küsimusele „miks?“ ning tulemused on mõõdetavad ja tõendatud: millist muutust, arengut või lisandväärtust loodi just kommunikatsioonitegevuste kaudu.
Kesksel kohal on ka PR-tegevuste roll ja nende võimestav mõju ning see, kuidas loominguline lahendus toetas brändi või organisatsiooni selget positsiooni ja fookust. Žürii tunneb reeglina ära, kui tööd on liigselt ilustatud või pakendatud pelgalt konkursil silma paistmiseks – seetõttu on aus, läbipaistev ja sisuline lähenemine määrava tähtsusega.
Kokkuvõttes eristub tugev Kuldmuna töö tervikliku loo jutustamisega: tausta avatakse nii, et küsimus „miks?“ saab veenva vastuse ning tekib ka nn ohhoo-moment – arusaam, et tegemist on ühtaegu värske või uudse lähenemisega ning samas süsteemselt ja professionaalselt ellu viidud kommunikatsioonitööga.
Mille põhjal sa žürii moodustasid? 
Kui TULI palus mind žüriid juhtima, oli mu esmane veendumus, et žürii koosseis peab olema selgelt sektoriülene. Pidasin oluliseks, et esindatud oleksid erinevad kommunikatsioonivaldkonnad ning eri tausta ja kogemusega eksperdid.
Soovisin teadlikult kaasata rohkem Kuldmunaga varasemalt vähem kokku puutunud eksperte, et tuua hindamisse värskust ning samal ajal avardada arusaama Eesti kommunikatsioonitöö väärtusest ka nende seas, kes ei ole Kuldmuna protsessiga varem seotud olnud.
PR-žüriisse kaasasin esindajaid era-, avalikust ja idusektorist, kellel on nii Eesti kui ka rahvusvahelise kommunikatsiooni kogemus. Žüriisse kuuluvad mh hinnatud ajakirjanik, pikaajalise kogemusega PR-agentuuri juht ning noore sotsiaalmeediaagentuuri esindaja. Esindatud on nii agentuuri-, in-house’i- kui ka avaliku sektori vaade ning mitmekesine erialane taust, sh eksperdid, kes lisaks põhitööle õpetavad ka ülikoolis.
<div id="gtx-trans" style="position: absolute; left: 733px; top: 1px;">
<div class="gtx-trans-icon"></div>
</div>

Kuldmuna kommunikatsioonižürii juht Mari-Liis Ahven: meie sektori roll on olla filter ja tõlk – tahaks rohkem sisulist väärtust ning vähem vahtu ja eneseupitust

Kuldmuna 2026: Viru Keskus x Käige Virru

Kuldmuna 2026: Johnnie Walker (Prike) x #walkwithus

Kuldmuna 2026: Telliskivi TLN x Tellis-KIVI-TLN

SEB kampaania “Aeg hakata raha treenima” tõi panka uusi erakliente ning edendas samal ajal ka kogumisharjumusi. Peamiseks sõnumiks oli see, et kogumistõketest on lihtsam üle saada, kui teed igakuiselt rahatrenni. Seda mõtteviisi toetasid sotsiaalmeedias SEB-ga koostöös tuntud mõjuisikud: <a href="https://www.instagram.com/reels/DPWBKu6DCbg/">Franz Malmsten</a>, <a href="https://www.instagram.com/reels/DQCRdiyAkiP/">Laura Rannaväli</a> ja <a href="https://www.instagram.com/reels/DO_a5LQDIPw/">Martin Himma</a>. Mõjuisikutena astusid üles ka SEB enda töötajad.
SEB seisis silmitsi väljakutsega tuua panka uusi erakliente ning suunata neid aktiveerima Digikassat – SEB kogumishoiust, mis võimaldab raha kõrvale panna järjepidevalt ja vähese vaevaga. Kogumisharjumuse kujundamine on üks suurimaid proovikive: Londoni University College’i 2009. aasta uuringu järgi kulub uue harjumuse tekkeks keskmiselt 66 päeva. Ka raha kogumine nõuab teadlikku pingutust, sest igapäevased ahvatlused on kui tõkked, mis viivad eesmärgist kõrvale.
Strateegia keskmes oli rahatrenni metafoor: raha kogumine on nagu sport, kus tulemused sünnivad järjepidevusest. Nii nagu füüsilise vormi parandamisel, loeb ka siin regulaarsus. Kampaania näitas, et „kogumistõketest“ on lihtsam üle saada, kui teha igakuist rahatrenni ja liikuda samm-sammult eesmärkide suunas.
Perioodil 15.09–31.10 jõudsid sõnumid sihtrühmani väli-, digi- ja sotsiaalmeedias. Koostööd tehti kolme sisuloojaga – Franz Malmsten, Martin Himma ja Laura Rannaväli –, kes tõlgendasid rahatreenimist isikupäraselt. Franz lõi humoorika sketši „Kalamaja kogujad“, Laura sidus vlogi-formaadis joogatunnid ja raha kogumise ning Martin kasutas oma tuntud formaati „Jooksen kuni…“. Lisaks tuntud nimedele astusid mõjuisikutena üles ka SEB enda rahatreenerid – kõneisikud Elisabeth Visnapuu ja Victoria Tkatš. Nende “treeningutest” sündinud rahatarkuse nõuandeid võimendasid sportlikult lavastatud visuaalid, mis muutsid säästmise sama inspireerivaks kui trenni tegemise.
Kampaania eristus sellega, et finantstoode ei olnud loo keskmes. Raha kogumist käsitleti igapäevase harjumusena, mida aitasid mõtestada eri taustaga mõjuisikud väljaspool traditsioonilist finantsdiskursust. Bränditud „kogumistõke“ ja rahatrenni narratiiv muutsid abstraktse teenuse emotsionaalselt haaratavaks.

Kuldmuna 2026: SEB x Aeg hakata raha treenima

Novembris, meeste tervise kuul, kutsus SYNLAB mehi seadma enda tervisealaseid eesmärke ehk meesmärke. Kampaania tuumaks said mõjuisikud: nii tuntud näod tervisesaadetest “Tippvormis” ja “Mehed, hakkame elama”, kuid mis kihvtimgi – mõjuisiku staatuse said ka tavalised Eesti mehed, kes meestepäeval oma meesmärkidega Tallinna billboarde troonisid.
Kuigi meeste tervisealane teadlikkus on tõusuteel, viimase Eesti keskealiste meeste terviseuuringu järgi on endiselt iga neljas mees rasvunud, ligi pooled ülekaalulised, muret teeb kõrge vererõhk. Mehed jõuavad arsti juurde siis, kui haiguskulg on raske. 
Mehelikkust kiputakse seostama kätekõverduste, NATO testi ja muude suurte eneseületustega, mis loovad ebarealistlikke ootusi, kasvatavad stressi. Rohkem kui enda katkirebimist ebarealistliku eesmärgi saavutamiseks peaks mehi kiitma ja julgustama tervise eest püsivalt hoolt kandma.
Eesmärk oli kasvatada teadlikkust meeste tervisekontrolli vajalikkusest ja läbi uudissõna #meesmärk aktiveerida Eesti mehi enda tervisealaseid eesmärke seadma, et pikendada meeste tervena elatud aastaid. Kui seni on klassikaline kampaanianägu olnud tuntud, siis selleks, et panna tavalist Eesti meest tegutsema, on motivaatoriks vaja teist samasugust. Realistlike eesmärkide seadmiseks on vaja realistlikke eeskujusid.
Kampaania laiemaks võimenduseks kaasasime ERRi tervisesaadete “Tippvormis” ja “Mehed, hakkame elama!” osalejad. 
Kampaania I faasis aktiveerisime mehi meesmärke seadma, motiveerides neid Eesti meesmärkide rekordiloomisesse panustama. Enda meesmärke jagasid nii SYNLABi sotsiaalmeedias, enda isiklikes kanalikes, välimeedias kui meediaveergudel näiteks peapiiskop Urmas Viilma, tippkokk Indrek Kivisalu, koorijuht Hirvo Surva, telenägu Kaidor Kahar, muusik Ruslan Trochynskyi ja lisaks teised saadetes osalejad.

Kuldmuna 2026: SYNLAB x meesmärk

<dl class="entry-details entry-item"></dl>
<dl class="entry-details">
<dd></dd>
<dd>SEB soovis innustada inimesi astuma samme rahalise kindlustunde saavutamise suunas. Selleks lõime integreeritud kampaanialahenduse, kus sotsiaal-, digi- ja üldmeedia kandsid ühtset narratiivi tuues inimeste ette emotsionaalsed päriselu lood ja andes finantskindluse teemale ühiskondliku kaalu. “Äratundmisrõõmu” pakkuva huumori lisamine kampaania teises pooles kinnistas kogumise vajalikkust veelgi.</dd>
</dl>
<dl class="entry-details">
<dd>SEB puutub tihti kokku inimestega, keda on tabanud ootamatu finantskriis, aga ka nendega, kelle raskused on alguse saanud harjumusest mitte säästa. Need lood näitavad, kui habras võib olla majanduslik turvatunne ning kui väike samm võib olla muutuse algus.</dd>
<dd>Kampaania eesmärk oli innustada inimesi astuma samme rahalise kindlustunde suunas ja kinnitada SEB rolli usaldusväärse partnerina. Strateegiliselt jagunes kampaania kahte faasi: emotsionaalne teadlikkuse tõstmine ja sellele järgnev käitumist mõjutav kommunikatsioon. Sotsiaalmeedia ja PR töötasid ühise sõnumi nimel, täites eri rolle.Esimeses etapis valmis neli lühivideot päriselu lugudest: üle oma võimete elav naine, majandusliku vägivalla ohver, pensionieale lähenev mees ja töö kaotanud mees. Lugusid esitasid Priit Loog ja Liisa Pulk.
Psühholoogi-diivanist inspireeritud visuaal lõi intiimse ja usaldusliku ruumi.PRi fookusesse võtsime seni avalikult vähe käsitlust saanud teema – majandusliku vägivalla. Hinnanguliselt 90% lähisuhtevägivalla juhtumitest hõlmab ka majanduslikku vägivalda, kuid inimesed ei tea, kuidas seda ennetada või ära tunda. Koostöös MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juhi Margo Orupõlluga valmis selgitav lugu, kus SEB ekspert andis ennetussoovitusi.Teises etapis jätkasime sama sõnumit humoorikas võtmes, tuues postitustes esile äratuntavad ettekäänded säästmise edasilükkamiseks. TikTokis kaasasime Laura Rannavälja, kes küsis inimestelt nende rumalamate kulutuste kohta.
<dl class="entry-details">
<dd><iframe loading="lazy" title="Financial confessions" src="https://player.vimeo.com/video/1164117589?h=d9a5c06472&amp;dnt=1&amp;app_id=122963" width="640" height="360" frameborder="0" allow="autoplay; fullscreen; picture-in-picture; clipboard-write; encrypted-media; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin"></iframe></dd>
</dl>
</dd>
</dl>

Kuldmuna 2026: SEB x Financial confessions

<div style="padding: 56.25% 0 0 0; position: relative;"><iframe style="position: absolute; top: 0; left: 0; width: 100%; height: 100%;" title="SYNLAB Kõige hirmsam nr 2" src="https://player.vimeo.com/video/1066879582?h=8bbe679447&amp;badge=0&amp;autopause=0&amp;player_id=0&amp;app_id=58479" frameborder="0"></iframe></div>
<script src="https://player.vimeo.com/api/player.js"></script>
<div>

<div>Soolevähk on Eestis teisel kohal kõigist surmaga lõppevatest vähihaigustest. Jämesoolevähi skriining eeldab roojaproovi andmist, mis on tabuteema. Tabude murdmiseks näitasime, et elus on hirmsamaid asju kui roojaproovi andmine &#8211; soolevähk. Kaasasime Eesti elanikke, riigikogu kui ka mõjuisikuid testima ning teadvustama soolevähki kui üha kasvavat probleemi Eestis, et päästa elusid. Kampaania staariks oli wc-paberi rull &#8220;Kõige hirmsam nr 2&#8221;.</div>
</div>
<div>
&nbsp;
</div>
<div>
<div>Soolevähi esinemine on tõusvas trendis: igal aastal haigestub Eestis ca 1000 inimest. Soolevähk on Eestis 2. kohal vähisurmadest, meil sureb sellesse palju rohkem inimesi kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopas, haigust esineb aina noorematel. Riiklikust sõeluuringust võttis 2023. a. osa 60%, mis on vähem kui seatud eesmärk. Soolevähi puhul ei ole varajases staadiumis märgatavaid sümptomeid ja seetõttu diagnoositakse iga viies soolevähi juhtum juba liiga hilja. Varakult avastatud soolevähk on hästi ravitav – tõenäosus tervenemisel on 95%. Efektiivne sõeluuring aitaks päästa 150 elu aastas, mis on 3x rohkem kui liiklussurmasid.</div>
</div>
<div>
<div>Jämesoolevähi skriining eeldab roojaproovi andmist, mis on inimeste jaoks tabuteema. Kakanalju julgevad kõik teha, aga kui jutt läheb tõsisemaks, on järsku piinlik, kohatu ja ebamugav. Kampaania eesmärk oli murda tabusid, suunata 40-50-aastased inimesed jämesoolevähi osas testima ning suurendada peitveri roojas analüüsi tegijate arvu. Samuti avalikkuse kaasamine ja teadvustamine, et jämesoolevähk on vähisurmadest teisel kohal ning seda haigust tuleks kontrollida samamoodi nagu rinnavähki, melanoomi või teisi vähivorme.</div>
</div>
<div>
<div>Kasutasime integreeritud kommunikatsioonistrateegiat, et murda tabusid. Fookuses oli statistika, mis ei ilusta tõde. Kampaania kangelane oli tualettpaberirull “Kõige hirmsam nr 2” sõnumiga. See oli lihtne, arusaadav ja palju võimalusi pakkuv sümbol.</div>
</div>
<div>
&nbsp;
</div>
<div>
<div>Kampaania sõnum levis läbi PRi ja kampaaniakandjate nii online-ja välimeedias, teles ja raadios, kogudes enam kui 20 kajastust. Facebookis jõudis orgaaniline sõnum enam kui 469 000 inimeseni.</div>
</div>
<div>
<div>Kinkisime WC-paberirullid ning testid mõjuisikutele ja 101 rahvasaadikutele koos üleskutsega olla eeskujuks. Miks? Riigikogu liikmete tööd iseloomustavad stress, pikad töötunnid ja istuv eluviis, mis on jämesoolevähi riskitegurid.</div>
</div>
<div>
<div>Kampaania sõnum levis, saadikud muigasid, kuid kasutasid, teste tehti varasemast enam!</div>
</div>
<div>
<div>Ka riiklikusse sõeluuringusse jõudis varasemast enam kutsututest.</div>
</div>
<div>
<div>Kampaaniakuul septembris kasvas Peitveri roojas paketi veebimüük 123% võrreldes eelneva 12 kuu sama paketi käibega. Peitveri roojas analüüsi veebimüük oli kampaaniakuul 295% kõrgem kui SNYLABi kõige müüduma paketi veebimüük.</div>
</div>

Kõige hirmsam nr 2

<ol start="2025">
<li> aasta Kuldmunal 🍳 enim PR auhindu pälvinud agentuur 🙌</li>
</ol>
&nbsp;
Suur loovreede tõi Optimist Publicule sel aastal enim auhindu Kuldmuna PR kategoorias ning sekka veel mõned turunduskommunikatsiooni kampaania ja sotsiaalmeedia turunduse munad!
&nbsp;
Integreeritud kommunikatsiooni kampaania: 
🥈 „Kõige hirmsam nr 2“ / SYNLAB 
🥉 „Otsuse koht“  / SEB Eesti
&nbsp;
Sündmuse/ürituse kommunikatsioon: 
🥉 “Lohede koda” / Telia Eesti
&nbsp;
Korporatiivkommunikatsioon: 
🥈Kõige hirmsam nr 2 / SYNLAB 
🥚Mõjumuna / Kõige hirmsam nr 2 / SYNLAB
&nbsp;
Lisaks tõime koos Optimist Creative’iga koju: 
🥇Suur teenusekampaania / Kõige hirmsam nr 2 
🥇Otsereklaam / Kõige hirmsam nr 2 
🥉 Raadioreklaam / Otsuse koht 
💚 Maamuna / Otsuse koht
&nbsp;
Suurim võit – meie suurepärane tiim, kes ei skoori vaid tulemusi, vaid kellega on iga ühine päev üks suur lõbusõit.

Enim PR Auhindu Võitnud Agentuur

9 tööd Kuldmuna  2025 finaalis
&nbsp;
Kevadine munadejaht tõstis 9 tööd finaali.
Sel aastal pakuvad loovkonkursil konkurentsi nii PR kategooria, sotsiaalmeedia turunduse kui ka turunduskommunikatsiooni kategooriate tööd:
&nbsp;
🍳Sotsiaalmeedia postitus – „Kõige hirmsam nr 2“
🍳Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon &#8211; „Kõige hirmsam nr 2“
🍳Integreeritud kommunikatsiooni kampaania – „Kõige hirmsam nr 2“
🍳Korporatiivkommunikatsioon – „Kõige hirmsam nr 2“
🍳 Integreeritud kommunikatsiooni kampaania – „Otsuse koht“
🍳Sündmuskommunikatsioon – „Telia Lohede koda“
🍳Influencer marketing – „Otsuse koht“
🍳Influencer marketing – „Villemdrillem x Subscribe to Telia“
🍳Otsepost – „Kõige hirmsam nr 2“
&nbsp;
Lisaks oleme jõudnud koos Optimist Creative’iga  loovkategooria finaalitöödesse ja Optimist Live’iga promotsiooni kategoorias finaali!
&nbsp;
Aitäh, SYNLAB Eesti, SEB Eesti, Telia, Optimist Creative, Optimist Live, Printlink Production, et meiega koos sel loovaastal olete tegusid teinud – meie rõõm on olla koos teiega finaalis!
&nbsp;

9 tööd Kuldmuna 2025 finaalis

Optimist Public tähistab septembri esimesel nädalal üheksandat tegevusaastat ning traditsiooniliselt tähistatakse tiimiga seda põneva ühistegevusega. 
Seekord viisid agentuuri partnerid Peeter ja Mari-Liis tiimi tutvuma enda meelisala – golfiga. Suviselt sooja päeva jooksul Jõelähtme golfiväljakul selgus, et agentuuritöös ning golfimängus on üllatavalt palju sarnasusi – strateegilisest tööst tehnilise teostuseni ning meeskonnatöö ja individuaalse vastutuse võtmiseni. 
Üheksa tegevusaasta täitumise puhul toome välja üheksa tähelepanekut, mis PR agentuuri ja golfielu ühendavad:
&nbsp;
1. Strateegiline planeerimine 
Golfimängus on esmatähtis mänguplaan nii igale rajal kui ka terviklikult kogu mängule, kus iga lööki kavandatakse põhjalikult, võttes arvesse distantsi, tuule suunda, pinna kallakut jpm. Samamoodi on kommunikatsiooniagentuuri töös nii pikaajalised kui projektipõhised strateegiad, igat kampaaniat või sõnumit planeeritakse hoolikalt, arvestades sihtrühmi, konteksti ja meediume.
&nbsp;
2. Fookus ja keskendumine 
Golf nõuab maksimaalset keskendumist igale löögile. Väiksemgi tähelepanu hajumine võib soorituse rikkuda. Kommunikatsiooniagentuurides on pidev fookuse hoidmine projektide ja klientide eesmärkidele täpselt sama moodi kriitilise tähtsusega.
&nbsp;
3. Täpsus ja täpselt ajastamine 
Golfis on oluline täpsus nii löögijõu, -tehnika kui ka -suuna osas. Kommunikatsioonis on sõnumi täpsus ja õige ajastus võtmetähtsusega – õige sõnum õigel ajal õigesse kohta.
&nbsp;
4. Järjepidev treenimine ja arendamine 
Golfimängijad treenivad pidevalt, et oma tehnikat täiustada. Samamoodi peab kommunikatsiooniagentuur olema pidevas arengus – õppides varasematest kogemustest, uutest trendidest, võttes kasutusele uusimaid tehnoloogiaid ja meetodeid.
&nbsp;
5. Paindlikkus ja kohanemisvõime 
Golfiväljakul muutuvad tingimused pidevalt: 18 rajal läbimisel 4-5 tunni jooksul võid kohata nii kuumavat päikest, äkilist vihmahoogu, tormituult või isegi rajale sattunud metsloomi. Kommunikatsioonitöös võid tulla tööle plaaniga A, aga päeva lõpuks peab olema ka toimiv plaan D. Pidevas arengus on nii inforuum, klientide ootused, projektide sisu, tarbijakäitumine kui paljud teised karakteristikud.
&nbsp;
6. Kannatlikkus ja suhtumine 
Nii golf kui ka kommunikatsiooniprojektid nõuavad kannatlikkust ja pühendumust. Kiireid lahendusi ja lühiajalisi tulemusi võib küll jooksvalt saavutada – nt sooritades ühe raja ideaalset. Mängu võti ja võit peitub pikaajalises tegevuses ja koondtulemuses, milleks on vaja stabiilsust. 
Mineviku tulemused ei ole alati seotud tuleviku tootlusega – vajalik on järjekindlus, analüütilisus ning kogemustest õppimine. Üks ebaõnnestunud tegevus ei tohi rikkuda kogu mängu ning iga järgmine rada või päev on uus võimalus suurepäraseks soorituseks. Oluline on suhtumine!
&nbsp;
7. Inimsuhted ja konfliktide lahendamine 
Nii golfis kui ka kommunikatsiooniagentuuris on inimsuhted olulised ja tihedalt seotud eduga. Golfis peavad mängija ja caddie, treener või meeskonnaliikmed omavahel hästi läbi saama, sest efektiivne ja avatud suhtlus aitab saavutada paremaid tulemusi. Mänguseltskond, kellega ca 4 tundi väljakul veedetakse võib mõjutada oluliselt mängu tulemust. Kõrge eetiline tase, usalduse loomine ja hoidmine ning eelkõige aus mäng on golfi aluseks. Sama kehtib agentuuritöös. Koostööd ei saa teha, kui väärtusskaala ja eetilised põhimõtted ei kattu.
&nbsp;
8. Riskide hindamine 
Golfis tuleb igal rajal hinnata riske ja valida vastavalt sellele strateegia, näiteks kas minna täispangale ning riskida pika aga ebatäpsema löögiga või püüda vähemambitsioonikat tulemust mitme lühema ja selle võrra täpsema löögi valimisega. Kommunikatsiooniagentuurides tuleb pidevalt teha riski- ja tasuvusanalüüse, otsustades, milliseid turundustaktikaid kasutada ja millistesse projektidesse aega ja energiat investeerida. Võtta riske nii hangetes kui ka projektide elluviimisel.
&nbsp;
9. Meeskonnatöö ja koostöö 
Kuigi golf võib tunduda vaid individuaalne spordiala, toetavad mängijat nii sõbrad, mängukaaslased, treener jt. Sageli mängitakse ka meeskondlikku tulemust arvestavaid võistluseid. Ka kommunikatsiooniagentuuris on edu tähtsaimaks aluseks meeskonnatöö, kus oma roll ja vastutus on igal tiimiliikmel ning igaühe panus on oluline eesmärkide saavutamisel.
&nbsp;
&nbsp;
Aitäh Optimist Publicu inimesed – nii need, kes on meiega koos 9 aasta jooksul kasvatanud ja väljakutseid ületanud, kui need, kellega saame vastu minna kümnendi täitumisele!
&nbsp;
Head uut kommunikatsioonihooaega!
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-379" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-240x300.jpg" alt="" width="240" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-240x300.jpg 240w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-819x1024.jpg 819w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-768x960.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-1229x1536.jpg 1229w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-1639x2048.jpg 1639w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/08/IMG_8047-scaled.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 240px) 100vw, 240px" />
&nbsp;

Elu PR agentuuris vs golfiväljakul: tiimi golfidemol selgus üllatavalt palju sarnasusi

Juunikuus võõrustas Optimist Publicu tiim enda seas kahte praktikanti: Diane Palevit ja Mona Lene Maanurme. Diane ja Mona Lene proovisid esimest korda kätt kommunikatsioonitöös ning toovad välja, mis kogemusest kaasa võtsid. 
&nbsp;
&nbsp;
Praktikantide kliendiportfelli suurus tegi silmad ette teistele Optimisti Publicu töötajatele,  nimelt tegelesid nad viie nädala jooksul kokku 13 erineva kliendiga. Tööülesanneteks olid pea kõik, mida ühes 360-kraadises kommunikatsioonibüroos teha tuleb: uudislugude kirjutamine, meediapitchide koostamine, kampaania kontseptsioonide loomine, SWOT analüüside ja kõiksugu taustatöö tegemine, analüüsimine, konkurentide- ja meedialisti koostamine, agentuuri sotsiaalmeedia haldamine, klientidega tutvumine, ajakirjanikega suhtlemine ning loovlahenduste mõtlemisel kaasa aitamine. Ning mis selle juures kõige olulisem: arusaam, mida üks või teine klient päriselt vajab ning kuidas positiivselt avalikkuses silma paista. 
&nbsp;
Küsisime praktikantidelt tagasisidet praktikale. Tahtsime teada saada, millised olid nende ootused ja kas praktika vastas neile? Mida nad õppisid ja mis tarkuseterad Optimist Publicust edaspidiseks kaasa võtavad?
&nbsp;
&nbsp;
Diane 
&nbsp;
&nbsp;
Praktikavestlusel ütlesin: “Tunnen, et olen 100% agentuuri inimene.” Tunne oli õige. Agentuuritöö on mitmekülgne, hariv, väljakutseid esitav ja põnev! Nagu mainitud sai, siis puutusime kokku 13 erineva ettevõttega. Omandasin teadmisi pangandusest, kultuurist, kaubandus- ja tervishoiuvaldkonnast, mis pani mind mõtlema tulevikule ja sellele, mis valdkonda kõige enam sobituksin.
&nbsp;
Optimisti praktikal ei pea kartma abi küsida, ülesanded olid hästi ära seletatud ja läbimõeldud, tiim oli alati toetav, praktikandid kaasatud erinevatesse projektidesse ja neid võeti põnevatele PR-sündmustele ja aktsioonidele kaasa. Lasti teha n-ö päris tööd, mis koostöös mentoriga vormistati agentuurile omaseks ning alati anti tagasisidet selgete põhjendustega, et saaksime oma oskuseid arendada. 
&nbsp;
Tänu praktika kogemusele tean, kuidas käib töö agentuuris. Oluline on koostöö ja usaldus, ilma nendeta ei saaks üks agentuur toimida. Ma olen tänulik, et meil avanes võimalus teha koostööd Optimisti tiimiga. Aitäh, et meid usaldasite, avades meile enda agentuuri uksed. 
&nbsp;
Suur aitäh Optimist Public!  ❤️
&nbsp;
Mona
&nbsp;
Nagu praktika alguses sai öeldud, siis Optimist Publicusse tulek oli minu jaoks oluline, et selgusele jõuda, kas kujutelm, et PR ühendab loomingulisuse ja praktilisuse, vastab tõele. Saan tagasi vaadates rõõmuga tõdeda, et mu ettekujutus ei vedanud mind alt. Mina, kes ma vajan mitmekülgseid väljakutseid ja tööülesandeid, tundsin end kommunikatsioonitöös väga hästi ja koduselt. 
&nbsp;
Optimist võttis mu avasüli vastu. Tundsin kõikide tiimiliikmete poolt siirast huvi, kuidas mul praktikandina läheb, abivalmidust, viitsimist seletada lahti asju, mis nende enda jaoks võisid vahel nii enesestmõistetavad olla. Kuna kliente, kellega ühel või teisel moel toimetasime, oli kokku 13, sain tuttavaks kõikide tiimiliikmetega ning süübisin nende mõttemaailmasse, motivatsiooni ja tööstiili. Seeläbi õppisin igalt Optimisti töötajalt midagi ja see on ilmselt ka suurim väärtus, mida see praktika pakkus. Tundsin kõik see aeg, kui ägedad on inimesed – kui on uudishimu inimesega vestelda, võib avastada nii palju huvitavat ja silmiavardavat. 
&nbsp;
Optimist Publicu praktikalt võtan enda jaoks kaasa enesekindluse, et olen ülikooliõpinguteks valinud õige eriala. Samuti teadmise, et hea tiimidünaamika ja läbisaamine on üliolulised, julgus on üks tähtsamaid omadusi, mida tasub treenida, kommunikatsioonitöös peab suutma kohaneda kiire tempo ja muutustega ning orienteeruda ulatuslikus teemadekompotis.
&nbsp;
Aitäh usaldamast ja kutsumast, Optimist Public! Olen selle kogemuse üle ülimalt tänulik. Loodetavasti näeme kunagi jälle! ❤️
&nbsp;
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-362" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5840-225x300.jpg" alt="" width="225" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5840-225x300.jpg 225w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5840-768x1024.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5840-1152x1536.jpg 1152w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5840.jpg 1170w" sizes="auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-363" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5839-225x300.jpg" alt="" width="225" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5839-225x300.jpg 225w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5839-768x1024.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5839-1152x1536.jpg 1152w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/07/IMG_5839.jpg 1170w" sizes="auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px" />
&nbsp;

Praktikantide tagasivaade: kogemus Optimist Publicus ja tutvumine kommunikatsioonimaailmaga

<div class="xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs x126k92a">
<div dir="auto">8 tööd Kuldmuna 2024 finaalis, let’s go!<img loading="lazy" decoding="async" class="xz74otr" src="https://static.xx.fbcdn.net/images/emoji.php/v9/t9c/2/16/1f64c.png" alt="🙌" width="16" height="16" /></div>
<div dir="auto"></div>
</div>
<div class="x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">Munadejahi võistlustulle astuvad:</div>
<div dir="auto">🍳 <a class="x1i10hfl xjbqb8w x1ejq31n xd10rxx x1sy0etr x17r0tee x972fbf xcfux6l x1qhh985 xm0m39n x9f619 x1ypdohk xt0psk2 xe8uvvx xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r xexx8yu x4uap5 x18d9i69 xkhd6sd x16tdsg8 x1hl2dhg xggy1nq x1a2a7pz xt0b8zv x1fey0fg xo1l8bm" tabindex="0" role="link" href="https://www.facebook.com/hashtag/mulonh%C3%A4sti?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZUpZEwO_eo0d7f-jv13k9Shx7Zvmx5A6rqejPIXbvuCSn87aOSMyziWf-h7yVNDseQS8s2lje6EPi_eRFJfrkZHaCccs18BqhHNf7BSC-ghnischttUsm-qjfRwLtDfo2bgk8bURKZ6vEUz2y4IwgsTEcR954H3wfH7pUT4XPNiEzNEe56bnJq7FM6dOs-lWwxSnkcQVnMO7gqJTjyaEgnV&amp;__tn__=*NK-R">#mulonhästi</a> (Optimist Public) &#8211; Sotsiaalmeedia postitus</div>
<div dir="auto">🍳 <a class="x1i10hfl xjbqb8w x1ejq31n xd10rxx x1sy0etr x17r0tee x972fbf xcfux6l x1qhh985 xm0m39n x9f619 x1ypdohk xt0psk2 xe8uvvx xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r xexx8yu x4uap5 x18d9i69 xkhd6sd x16tdsg8 x1hl2dhg xggy1nq x1a2a7pz xt0b8zv x1fey0fg xo1l8bm" tabindex="0" role="link" href="https://www.facebook.com/hashtag/mulonh%C3%A4sti?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZUpZEwO_eo0d7f-jv13k9Shx7Zvmx5A6rqejPIXbvuCSn87aOSMyziWf-h7yVNDseQS8s2lje6EPi_eRFJfrkZHaCccs18BqhHNf7BSC-ghnischttUsm-qjfRwLtDfo2bgk8bURKZ6vEUz2y4IwgsTEcR954H3wfH7pUT4XPNiEzNEe56bnJq7FM6dOs-lWwxSnkcQVnMO7gqJTjyaEgnV&amp;__tn__=*NK-R">#mulonhästi</a> (Optimist Public) &#8211; Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon</div>
<div dir="auto">🍳“Koos tugevamad” (President Kaljulaidi Fond / Optimist Public / Optimist Live) &#8211; Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon</div>
<div dir="auto">🍳”Märka Vägivalda” &#8211; (IKEA / Optimist Public) &#8211; Sotsiaal/vastutustundlik kommunikatsioon</div>
<div dir="auto">🍳 AJUJAHT 16 (Optimist Public) &#8211; Integreeritud kommunikatsiooni kampaania</div>
<div dir="auto">🍳“Märka Vägivalda” (IKEA / Optimist Public) &#8211; Integreeritud kommunikatsiooni kampaania</div>
<div dir="auto">🍳“Märka vägivalda” ostukott (IKEA / Optimist Public)- Meisterlikkus: Illustratsioon</div>
<div dir="auto">🍳 AJUJAHT 16 (Optimist Public) &#8211; Avaliku sektori kommunikatsioon</div>
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto">Näeme reedel!<img loading="lazy" decoding="async" class="xz74otr" src="https://static.xx.fbcdn.net/images/emoji.php/v9/tdf/2/16/1f4a5.png" alt="💥" width="16" height="16" /></div>
</div>
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto"><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-324" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/1-1-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-325" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/3-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-326" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/4-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /></div>
<div dir="auto"><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-327" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/5-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-328" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/6-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-329" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/7-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-330" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/8-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-331" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/9-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-332" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-300x300.jpg" alt="" width="300" height="300" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-300x300.jpg 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-1024x1024.jpg 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-150x150.jpg 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-768x768.jpg 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-1536x1536.jpg 1536w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/10-2048x2048.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /></div>
<div dir="auto"></div>

8 Optimist Publicu tööd Kuldmuna 2024 finaalis!🙌

<h3>Viimaste talvekuude tuules liitusid Optimistiga kaks uut optimisti Helen Truuverk ja Mariliis Mia Topp. Kes nad sellised on ning mida endaga ühes võtsid, andsime neile ülesandeks lahti kirjutada. Teemegi esmalt päris-tutvust ning siis avame üksteise küljed hoopis läbi mitte-liiga-tõsiste küsimuste, mis teineteisele ette valmistasime.</h3>
&nbsp;
Helen liitus Optimisti tiimiga veebruari lõpus. Kusjuures huvitav fakt: töövestlusel osales ta üle videosilla Vietnamist, olles parasjagu kuuajasel seljakotitripil. Kuigi Helen lõpetab sel kevadel BFMis ajakirjanduse bakalaureust, on ta tegelikult õpingute kõrvalt töötanud peamiselt vabakutselisena sotsiaalmeedia valdkonnas, luues foto- ja videosisu erinevatele brändidele ja sisuloojatele. Kunstnikuhing on ta alati olnud, aga suurem foto- ja videohuvi sai alguse Amsterdam Fashion Institute’is brändingut õppides. Tänu erinevatele loomeprojektidele sattus Helen pikemaajaliselt koos töötama ka noore sisulooja Maria Rannaväljaga ning muuhulgas sündis ühise loometöö käigus ka podcast “Rannaväljanne”. Nüüd aga saab Helen oma kogemustepagasit edasi jagada Optimisti sotsiaalmeedia konsultandi rollis.
&nbsp;
Napp kolm nädalat hiljem leidis oma tee Optimisti aga Mariliis Mia, kes tegelikult tuli esiti arutlema, kas ühiselt võiks olla põnevaid kokkupuutepunkte. Ja siia ta jäi &#8211; küllap oli asi selles, et ees ootasid juba nimekaim Mari-Liis ning peaaegu nimekaim Mai-Liis.
&nbsp;
Mariliis Mial on toidutehnoloogia iduettevõtte Raw Edge kaasasutaja ja tegevjuht, tal on pikaajaline kommunikatsioonijuhtimise- ja ettevõtluskogemus, õppinud on ta psühholoogiat ning magistrikraad on tal ärikorralduses ning avalikes suhetes (UK). Pea 9 aastat vedas ta elutähtsa teenuse ning börsiettevõtte kommunikatsiooni, kasvatades mitmetest tootmis-ja poliitilistest kriisidest hoolimata kommunikatsioonist ettevõttele olulise ja vajaliku rolli, vastutades muuhulgas investorsuhete, avalike suhete, sisekommunikatsiooni, mainekujunduse ja kestlikkuse kommunikatsiooni eest. Sealt edasi sukeldus ta juba ettevõtlusesse ning tegi finantstehnoloogia ettevõtte kaasasutajana tutvust iduettevõtluse kireva maailmaga. Mariliis Mia on teinud kommunikatsiooni-koostööd mitmete väga erinevate sektorite ettevõtetega alates kinnisvara arendusest ja mugavuskaubandusest kuni EU rändeprojektide vedamiseni. Ta on aktiivselt läbi töiste ja ühiskondlike rollide, aga ka võistlussportlasena tegelenud terviseteadlikkuse edendamisega ning tunneb huvi selle vastu, kuidas toit mõjutab inimese keha, tervist, vaimset heaolu, pikaealisust ja läbi selle ka majandust ning keskkonda. Mariliisi fookus on inimeste tervisega tegelemisel elanikkonna tasemel just läbi toidukeskkonna muutmise viisil, mis suunab inimesed juba loomulikult kvaliteetsema toidu poole. Linnaruumi ja kestliku elustiili aktivistina kannab ta Rattalinnapea mitteametlikku tiitlit. Rattalinnapea kuulub rahvusvahelisse rattalinnapeade võrgustikku. Tegemist on Amsterdamis asuva, ülemaailmse valitsusvälise organisatsiooniga, mis toetab kogukonna juhitud linnamuutusi jalgrattasõidu kaudu. Optimistis on tema fookuses muuhulgas ka kestlikkuse kommunikatsiooni põhimõtete juurutamine ning kultiveerimine.
&nbsp;
&nbsp;
<h3></h3>
👉Mariliis Mia küsib, Helen vastab.
&nbsp;
Mida sa teed siis kui sa tööd ei tee?
Hetkel on minu peamisteks hobideks ülikoolis käimine ja bakalaureuse lõputöö kirjutamine :D. Aga muidu on minu rutiinis kindlasti liikumine ja trenni tegemine: näiteks käin jõusaalis või pilateses. Kuna ma olen hingelt looduslaps, siis meeldib mulle ka õues (ning eelistatult looduses) jooksmas või jalutamas käia ning üks mu lemmiktegevusi on ka meres ujumine, eriti just talvel. Lisaks tegelen igasuguste loominguliste väljunditega, alates foto-ja videoprojektidest kuni maalimiseni (mida ma tegelikult viimasel ajal pole väga teinud, nii et peab end käsile võtma uuesti!). Muidugi meeldib mulle ka lihtsalt elu nautida: sõpradega hängida, reisida või lihtsalt kodus chillida ja filme vaadata.
&nbsp;
10 erinevust Amsterdam vs Tallinn
1. Amsterdamis on rohkem rattaid kui Eestis inimesi. 
2. Amsterdamis sajab vihma (kogu aeg). Eestis sajab lund (kogu aeg). 
3. Hollandis on maailma kõige pikemad inimesed. Eestlased on 2. kohal. 
4. Amsterdamis on toidupoe hinnad madalamad kui Tallinnas. 
5. Tallinnas on Kalamaja. Amsterdamis on de Pijp. 
6. Eestlased on külmad ja tagasihoidlikud. Hollandlased on samuti külmad, aga see-eest väga otsekohesed. 
7. Amsterdamis ei tunne sind keegi. Tallinnas öeldakse: “Eesti on ikka nii väike”. 
8. Tallinnas on meri (mida ma väga igatsesin), Amsterdamis on… kanalid. 
9. Hollandlased ei võta enamasti (minu kogemusel) toas jalanõusid jalast ära. Eestlased võtavad (õnneks). 
10. Amsterdamis oskavad inimesed murevabalt elu nautida. Tallinnas on kõigil kogu aeg kiire.
&nbsp;
Kui sa saaksid maailmas muuta 3 asja, mis need oleks. “World peace” ei ole lubatud.
1) Inimesed võiksid üksteise suhtes sallivamad olla ning igaüks võiks tunda end aktsepteerituna täpselt sellisena, nagu ta on. 
2) Tahaks, et planeet Maa ikka alles jääks ja oleks ka 50 või 500 aasta pärast elamiskõlbulik. Nii, et ma ei tea, kõik võiksid näiteks vähem tarbida. 
3) Mulle väga meeldib reisida, nii et kui ma oleksin võlur, siis annaksin inimestele võimaluse teleporteeruda😅. 
4) (Ikkagi world peace ka!)
&nbsp;
Kelleks sa suureks saades tahad saada?
Printsessiks👑
&nbsp;
Lemmik 1) film 2) bänd 3) raamat.
1) Häid filme on palju, aga “Inception” on kindlasti üks klassikaid, mis on leidnud mu südames oma koha. 
2) Lemmikbändi on küll jube raske välja tuua, kuna ma olen hetkel pigem artisti-usku: Mac Miller on kindlasti üks lemmikuid näiteks + igasugused house’i artistid/dj-d. Aga kui bändidest rääkida, siis ma olin kuskil 10 aastat tagasi maailma kõige suurem Arctic Monkeys’e fänn ning minus on endiselt seda indie-girl’i ka alles. Praegustest indie-lemmikutest võiks välja tuua nt. Tame Impala. 
3) Mul on mingi imelik kiiks elulooraamatute vastu. Kõige lemmikum on vist Michelle Obama oma, aga suure “Friendsi” fännina lugesin muidugi hiljuti läbi ka Matthew Perry raamatu, mis kindlasti väärib samuti kohta topis.
&nbsp;
&nbsp;
&nbsp;
👉Helen küsib, Mia vastab.
&nbsp;
Mis on üks asi, mida keegi (või vähemalt paljud) sinu kohta ei tea?
Ma olen küll suhteliselt avatud ja kes kuulata jaksab, teab kõike. Aga inimesed kipuvad imestama: 1) et mul on peaaegu 18 aastane poeg 2) et ma olen natuke Pipi ja kasvasin üksi 3) et ma olen päris pikalt fitnessis võistelnud, 4) ma sõidan aastaringselt rattaga.
&nbsp;
Mis on sinu salajane talent?
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-309" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08-300x298.png" alt="" width="300" height="298" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08-300x298.png 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08-1024x1019.png 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08-150x150.png 150w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08-768x764.png 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.50.08.png 1164w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
&nbsp;
Kelleks sa väiksena saada tahtsid?
Võluriks eeskätt. Aga laual olid ka üsna sarnase iseloomuga ametid nagu astronaut, õpetaja, advokaat. Siin ma nüüd siis olen &#8211; endiselt ei tea, kelleks ma saada tahan. Aga väiksest saati huvitas mind mustmiljon asja korraga, küllap on see mind toonud ka nii mitmete justkui erinevate teemadeni, mis on tegelikult omal viisil kõik seotud. Umbes nagu Eestis on kõik inimesed kuidagi tuttavad tegelikult.
&nbsp;
Mis sind kõige rohkem närvi ajab?
Rumalus ja ükskõiksus. Ma olen ise ühiskondlikult väga tundlik ning ebaõiglus sööb mul hinge seest. See väljendub väga erinevalt ning küllap on ka põhjus, miks ma olen teatud teemades ka väga aktiivselt võitlemas.
&nbsp;
1 quote / meem, mis sind kõige paremini iseloomustab.
Teeme kaks. 
1) Mulle meeldib väga Maya Angelou mõte: “My mission in life is not merely to survive but to thrive: and to do some with some passion, some compassion, some humor and some style”. See võtab hästi kokku, mismoodi ma elu vaatan. 
2) Ja see võtab kokku KUI väga ma armastan punast täidlast veini 🙂
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-310" src="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.51.43-300x156.png" alt="" width="300" height="156" srcset="https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.51.43-300x156.png 300w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.51.43-1024x533.png 1024w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.51.43-768x400.png 768w, https://wp.optimistpublic.ee/wp-content/uploads/2024/04/Screenshot-2024-04-18-at-16.51.43.png 1398w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
&nbsp;
Tutvu Heleniga lähemalt <a style="color: #0000ff;" href="https://www.linkedin.com/in/helen-truuverk-a932681a0/" target="_blank" rel="noopener">LinkedInis.</a>
Tutvu Mariliis Miaga lähemalt <a style="color: #0000ff;" href="https://www.linkedin.com/in/mariliistopp/" target="_blank" rel="noopener">LinkedInis</a>.
&nbsp;
&nbsp;
✌️

2 on parem kui 1 ehk Optimist Publicuga liitusid Helen Truuverk ja Mariliis Mia Topp

Kommunikatsiooni- ja turundusmaastikul töötavad inimesed teavad, et kord aastas jahivad loovinimesed ja agentuurid oma valdkonna meistrivõistlustel Kuldmune. PR agentuuri töö puhul jäävad aga sageli mitmed suurprojektid muna-hiilguse eest varju, kuigi loovust ja süsteemsust kasutatakse justkui palju. Mille alusel me siis valime konkursile esitamiseks töid, millest sel aastal on nomineeritud lausa seitse edulugu?



Optimist Publicu kliendiportfellis on valdavas enamuses pikaajalised kliendid, kellega tihedas partnerluses loome kommunikatsiooniväärtust, millel oleks mõju nii lühi- kui pikaajalises vaates ja mis täidaks ühiselt seatud eesmärke.



Igal aastal on meil nii neid projekte, kus töömaht, sisu, kvaliteet ja ka mõjusus on kõrged, kuid mis jäävad loovus- või tulemuskonkurssidele esitamata, kui ka neid, mis kenasti formuleeruvad konkursitöödeks.



Kord ütles kolleeg, et me oleme justkui kirjanikud, kes kunagi kuulsaks ei saa. See võtab ehk kenasti kokku ühe nendest põhjustest, miks mõned projektid ja väljakutsed konkursivalikusse ei jõua. Palju on igapäevaseid töid, mis töömahult ja -kvaliteedilt on kõrgetasemelised, aga kus konkursil eduks vajalikud tegevused ei käi põhiprojekti eesmärgiga kokku.



Konkursi nominatsioonini jõudmiseks valime tiimiga enesekriitiliselt välja need projektid, mille emotsionaalne tase on kõrge ja millel on ka kõrge tõenäosus avalik tunnustus saada.



Konkursitööd on need, kus juba planeerimisfaasis on tunda julgust ja eristuvust, kus on saavutatud head tulemused ja reaalne mõju ning mille lõppemisel on isegi kahju, et see projekt läbi on saanud!



See aasta oli meie jaoks esmakordne, kui meil õnnestus esitada mõni edulugu kõikidesse PR kategooriatesse. Kokku pälvis Optimisti Kuldmuna PR kategoorias nominatsioone lausa seitsme töö eest ja juba see on omaette tunnustus.



Iga kooruv muna on lisaboonus nii tiimile, klientidele kui ka edasisele töörõõmule. Ootame huvi ja põnevusega reedet, et näha, millised auhinnamunad jõuavad meie kontori seinale.

Munajaht – Kuldmunale jõuab vaid killuke agentuuritöö hiilgusest

Optimist Public tugevdas oma PR meeskonda kahe kogenud valdkonna eksperdiga. Agentuuriga liitusid Mai-Liis Sipria, kes töötas varem Kaubamaja AS-i turundus- ja kommunikatsioonijuhina, ja Laura Korjus, kes liitus agentuuriga AS-i Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi kohalt. Optimist Publicu partner Mari-Liis Ahven sõnas, et nii Mai-Liis Sipria kui ka Laura Korjus on pikalt töötanud börsiettevõtetes, vedades B2C ja teenus-valdkondade kommunikatsiooni. „Tugevate PR-ekspertide liitumisel tugevnes meie tiimis veelgi suurettevõtete konsulteerimiskompetents. Nende varasemad kogemused, valdkondlikud huvid ja tööelu eesmärgid sobitusid Optimist Publicuga kokku. Lisaväärtus on muidugi positiivne meelsus ning ambitsioon koos meie tiimiga kasvada,“ nentis Ahven. Ta lisas, et kaubandus- ja infrastruktuuri-valdkonna kogemused on agentuuritöös boonuseks, mis võimaldavad toetada mitmete Eesti ja rahvusvaheliste klientide uusi edulugusid. Mai-Liis Sipria töötas enne Optimist Publicuga liitumist Kaubamaja turundusosakonnas. „Neli aastat Kaubamaja turundusosakonnas olid väga põnevad. Eestis ilmselt ei ole palju neid turundusmeeskondi, mis loovad aastas pea 75 kampaaniat, annavad välja suurima tiraažiga elustiiliajakirja nagu seda on „Hooaeg“ ning korraldavad ise väga oodatud hooajalisi moesündmuseid. See ongi nagu väike agentuur,“ tõdes Mai-Liis Sipria. Ta lisas, et Kaubamajas töötatud aastate jooksul sai ta kindlust, et just PR-valdkond on see, mis tema südame põksuma paneb ning seeläbi tekkis üha suurem soov veelgi mitmekesisemat kogemust saada ning seda on eriti hoogne teha Eesti TOP PR agentuuris. „Usun, et minu pikaajaline kogemus erinevates ettevõtetes annab mulle agentuuris töötamiseks hea ettevalmistuse, kuna oskan ennast panna nö klientide kingadesse, tajudes nende vajadusi, ent olles samas partnerina ka kõrvaltvaataja rollis, kes näeb ka neid kitsaskohti, mis igapäevaselt asjas sees olles võivad märkamatuks jääda,“ rääkis Sipria. Ta nentis, et juba esimesed paar kuud agentuuris on toonud kuhjaga ägedaid kogemusi ja väljakutseid, mis varasemast in-house kommunikatsioonitööst põnevalt erinevad. „Töötada koos oma ala vaieldamatute professionaalidega on kindlasti parim jätk minu PR karjäärile!“ Laura Korjus liitus kommunikatsiooniagentuuriga Optimist Public infrastruktuuri ettevõttest Tallinna Vesi. „Agentuuritöö puhul võlus mind eelkõige võimalus töötada koos väga erinevates sektoris tegutsevate ettevõtetega. Töötamine Tallinna Vees, ühes Eesti suurimas ja olulisimas infrastruktuuri ettevõttes, ladus edasisele karjäärile korraliku vundamendi, mille loomuliku jätkuna nägin võimalust omandada veelgi mitmekesisemaid kogemusi töötades Optimist Publicus,“ kirjeldas Korjus. Korjus töötas Tallinna Vees kokku viis aastat, mille jooksul jõudis praktikandi positsioonilt börsiettevõtte kommunikatsioonijuhiks. „Selline märkimisväärne areng ühes ettevõttes, võrdlemisi lühikese aja jooksul on andnud kindlust, et teen enda jaoks õiget asja ja teen seda hästi,“ selgitas Korjus. Ta lisas, et agentuuri suundumine on näidanud PR-valdkonna mitmekülgsust ja kirevust ning tahke, mida in-house töötades tihti ei tajugi. Mai-Liisil on TÜ magistrikraad kommunikatsioonijuhtimise erialal ning varem on ta töötanud turundusspetsialistina meelelahutussektoris, kommunikatsioonispetsialistina avalikus sektoris ning turundus-ja kommunikatsioonijuhina jaekaubandusvaldkonnas. Laura on samuti lõpetanud Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe, omandanud ka bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis teenuste turunduse erialal ja panustanud haridusprojekti Solaride’i turundusmeeskonna tegemistesse. Mai-Liis Sipria ja Laura Korjuse liitumisel on Optimist Publicu tiim kasvanud 12-liikmeliseks.

Mai-Liis Sipria ja Laura Korjus liitusid Optimist Publicuga

Uue aasta alguses on nii inimestel, ettevõtetel kui kogu ühiskonnal kombeks anda lubadusi ja seada uusi sihte. Varasemad kogemused, eelmiste perioodide tulemused ning muutused annavad aluse trendidele, mida uue energiaga töösse rakendada. Seda ka kommunikatsioonis. 2022. aastal võib prognoosida just nende trendide tähtsuse kasvu, kirjutab Optimist Publicu partner ja strateeg Mari-Liis Ahven.



Brändikommunikatsioon – mida lihtsam ja selgem, seda mõjusam



Eesmärgi- ja väärtuspõhine kommunikatsioon on muutunud primaarseks. Mitmed uuringud näitavad, et tarbijate ootused nii riiklikele institutsioonidele, ettevõtetele kui ka brändidele, kellega nad kokku puutuvad, on lihtsad – oodatakse sõnumite selgust, läbipaistvust, vastutustundlikkust ning jätkusuutlikkusse panustamist. Seda sõltumata sektorist, milles tegutsetakse.



Kuna maailmas on praegu palju ebakindlust tuleviku osas ning inforuum on tugevalt küllastunud, suureneb ka konkurents tähelepanu loomisel, kuid seejuures on iseäranis oluline hoida selgeid sõnumeid, millest on võimalik üheselt aru saada .



Seetõttu peaks 2022. aastal olema brändide eesmärk lihtsustada oma sõnumeid ning nende adresseerimist. Sihtrühmapõhised lähenemised, digikanalite eelistamine ning selged, konkreetsed näited, mis aitavad sihtrühmal üheselt sõnumit mõista, avaldavad ka suuremat mõju ning saavad positiivsemat tagasiside.



Tööandjate vastutuse ja tööandja brändingu olulisuse kasv



Jaht oma ala ekspertidele, motiveeritud ja kogenud inimestele on tugevam kui kunagi varem. Kui varasematel aastatel oli fookuses suuresti vaid IT- sektori tööjõupuudus, siis täna oleme olukorras, kus suure arengupotentsiaaliga töökohti on rohkem kui töötajaid, kes võimalusi realiseerida aitaksid.



See toob ka alanud aastal tugevalt fookusesse tööandjate vastutuse nii senise töökeskkonna arendamisel kui ka ootuse, et ettevõtted panustaksid varasemast enam tööandja brändi tugevdamisse ja kommunikatsiooni.



PR sektori jaoks tähendab see, et kasvab nii sisekommunikatsiooni osatähtsus, huvi kvaliteetse ja jätkusuutlikku tööandja brändingu ja personalijuhtimise vastu, aga ka vajadus tugevdada suhteid kogukonna ja toetajatega.



Sotsiaalmeedia mõju jätkuv kasv – eriti kaubandussektoris



Kestev pandeemia olukord on kiirendanud kiirendas digitaalseid suundumusi – seda eriti sektorites, kus digikanalid on aidanud ettevõtetel ka kriisiolukorras ellu jääda. Nii näiteks kasvas kaubandussektoris oluliselt e-kaubanduse osatähtsus ja seda enamikes tarbijarühmades, sõltumata vanusest.



Omakorda oluline mõju tarbimisharjumuste muutuste kujundamisel on olnud sotsiaalmeedial, mille tähtsus jätkab ka 2022. aastal kasvu.



Sõltumata sellest, kas kasutusel on nn vanad platvormid nagu Facebook ja Instagram või toetab brändi keel ka uuemate platvormide, nagu TikTok, kasutuselevõttu, siis on suhtluskanalitel tohutu roll tarbijateni jõudmisel, nende kaasamisel, klienditeenindusel ning seeläbi ka konkurentidest positiivselt eristumisel.



Sotsiaal- ja digimeedia kommunikatsiooni puhul on oluline luua jälgijate jaoks olulist väärtust, mitte kasutada vaid reklaami. Dialoogi hoidmine ja kasvatamine on olulisem kui vaid info jagamine.



Päris sündmused teevad comebacki



Digi- ja hübriidüritused on olnud küll heaks alternatiiviks, kuid päris sündmuste rolli need kommunikatsioonis 100% üle võtta ei suuda.



Õnneks on tänu vaktsineerimisele, testimisvõimalustele ning hübriidlahenduste kasutamisele näha koroonakriisi-tunneli lõpus sündmuskommunikatsiooni suhtes piisavalt valgust, et uskuda sündmuste osakaalu taastumisse.



Konverentsid, korporatiivsündmused, turundusüritused, aga ka lihtsalt klientidega silmast-silma kohtumised, pikemad arutelud jms – on kommunikatsioonivahendina vajalikud, et hoida ja arendada sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid. Inimesed igatsevad vahetut kontakti rohkem kui eales varem.



Nii nagu rahvusvaheliselt, on ka Eestis lootust 2022. aastal päris sündmuste aktiivsema toimumise osas. Sündmuskommunikatsiooni erilisus peitub aga terviklikes lahenduses ning selles, et sündmus peegeldaks ettevõtete väärtuseid ning hoiakspüstitatud teemal ka fookust.



Mõõdetavad tulemused toetavad vastutustunnet ja jätkusuutlikkust &#8211; nii ka kommunikatsioonis



Kuna selgus, ausus ja läbipaistvus on alanud aasta PR-põhiootused, siis ei piisa vaid nn populaarsete sõnumite esitamisest, vaid vajalikud on ka reaalsed mõõdetavad tulemused, mis aitaks sõnumite valiidsust hinnata.



Muuhulgas mõjutab andmekesksus ka ettevõtluskultuuri- ja juhtimist ning suhtlust oluliste huvigruppidega.



Näiteks on näha, et ettevõtete sotsiaalse vastutustundliku käitumise kõrval on aina suurema tähtsusega ka organisatsioonis keskkonna-, sotsiaal- kui ka juhtimismeetmete (ESG) rakendamine ja kasutamine kommunikatsioonitegevustes.



Corporate Social Responsibility ehk CSR tegevused hõlmavad ettevõtte tegevust, tavasid ja otsuseid, mis puudutavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme ning nende parandamisse panustamist Need on ettevõtte kultuuri nn nurgakivid, andes hea ülevaate väärtustest, mida üks organisatsioon hindab ja oluliseks peab.



ESG (Environmental, Social Governance) kriteeriumid aitavad ettevõtte pingutusi ka mõõta, keskendudes kvantitatiivsetele tulemustele, mis omakorda aitavad teha nii investoritel kui ka tarbijatel paremaid otsuseid. Just neid väärtuseid ja andmeid on vajalik kasutada senisest veergi enam kommunikatsioonis, et hoida sõnumite segust, läbipaistvust ning suurendada mõju.

OptimistPublic Blog

Ajakirjanik ja kommunikatsiooniinimene istuvad baaris

Praktikanädalad Optimistis: kogemused, mida koolipingist kunagi ei saa

Kampaania “Weekend warriors” – terve suvi!

Praktikaprogramm tööandja pilgu läbi: noorte võimekus ja motivatsioon on sageli alahinnatud

Professionaalsus ja pühendumine jääb tööle kandideerimistel sageli kiire digiprügi ja müra varju

Tudengist praktikandiks: jalga agentuuri ukse vahele saada pole lihtne

7+4 tööd Kuldmuna finaalis!

Kuldmuna kommunikatsioonižürii juht Mari-Liis Ahven: meie sektori roll on olla filter ja tõlk – tahaks rohkem sisulist väärtust ning vähem vahtu ja eneseupitust

Kuldmuna 2026: Viru Keskus x Käige Virru

Kuldmuna 2026: Johnnie Walker (Prike) x #walkwithus

Kuldmuna 2026: Telliskivi TLN x Tellis-KIVI-TLN

Kuldmuna 2026: SEB x Aeg hakata raha treenima

Kuldmuna 2026: SYNLAB x meesmärk

Kuldmuna 2026: SEB x Financial confessions

Kõige hirmsam nr 2

Enim PR Auhindu Võitnud Agentuur

9 tööd Kuldmuna 2025 finaalis

Elu PR agentuuris vs golfiväljakul: tiimi golfidemol selgus üllatavalt palju sarnasusi

Praktikantide tagasivaade: kogemus Optimist Publicus ja tutvumine kommunikatsioonimaailmaga

8 Optimist Publicu tööd Kuldmuna 2024 finaalis!🙌

2 on parem kui 1 ehk Optimist Publicuga liitusid Helen Truuverk ja Mariliis Mia Topp

Munajaht – Kuldmunale jõuab vaid killuke agentuuritöö hiilgusest

Mai-Liis Sipria ja Laura Korjus liitusid Optimist Publicuga

Mari-Liis Ahvena prognoos: PR-trendid, mis 2022. aastal tugevnevad

Ajakirjanik ja kommunikatsiooniinimene istuvad baaris

Praktikanädalad Optimistis: kogemused, mida koolipingist kunagi ei saa

Kampaania “Weekend warriors” – terve suvi!

Praktikaprogramm tööandja pilgu läbi: noorte võimekus ja motivatsioon on sageli alahinnatud

Professionaalsus ja pühendumine jääb tööle kandideerimistel sageli kiire digiprügi ja müra varju

Tudengist praktikandiks: jalga agentuuri ukse vahele saada pole lihtne

7+4 tööd Kuldmuna finaalis!

Kuldmuna kommunikatsioonižürii juht Mari-Liis Ahven: meie sektori roll on olla filter ja tõlk – tahaks rohkem sisulist väärtust ning vähem vahtu ja eneseupitust

Kuldmuna 2026: Viru Keskus x Käige Virru

Kuldmuna 2026: Johnnie Walker (Prike) x #walkwithus

Kuldmuna 2026: Telliskivi TLN x Tellis-KIVI-TLN

Kuldmuna 2026: SEB x Aeg hakata raha treenima

Kuldmuna 2026: SYNLAB x meesmärk

Kuldmuna 2026: SEB x Financial confessions

Kõige hirmsam nr 2

Enim PR Auhindu Võitnud Agentuur

9 tööd Kuldmuna 2025 finaalis

Elu PR agentuuris vs golfiväljakul: tiimi golfidemol selgus üllatavalt palju sarnasusi

Praktikantide tagasivaade: kogemus Optimist Publicus ja tutvumine kommunikatsioonimaailmaga

8 Optimist Publicu tööd Kuldmuna 2024 finaalis!🙌

2 on parem kui 1 ehk Optimist Publicuga liitusid Helen Truuverk ja Mariliis Mia Topp

Munajaht – Kuldmunale jõuab vaid killuke agentuuritöö hiilgusest

Mai-Liis Sipria ja Laura Korjus liitusid Optimist Publicuga

Mari-Liis Ahvena prognoos: PR-trendid, mis 2022. aastal tugevnevad

Optimist
Public Blog