Kuldmuna 2026: SEB x Aeg hakata raha treenima

SEB kampaania “Aeg hakata raha treenima” tõi panka uusi erakliente ning edendas samal ajal ka kogumisharjumusi. Peamiseks sõnumiks oli see, et kogumistõketest on lihtsam üle saada, kui teed igakuiselt rahatrenni. Seda mõtteviisi toetasid sotsiaalmeedias SEB-ga koostöös tuntud mõjuisikud: Franz Malmsten, Laura Rannaväli ja Martin Himma. Mõjuisikutena astusid üles ka SEB enda töötajad.

SEB seisis silmitsi väljakutsega tuua panka uusi erakliente ning suunata neid aktiveerima Digikassat – SEB kogumishoiust, mis võimaldab raha kõrvale panna järjepidevalt ja vähese vaevaga. Kogumisharjumuse kujundamine on üks suurimaid proovikive: Londoni University College’i 2009. aasta uuringu järgi kulub uue harjumuse tekkeks keskmiselt 66 päeva. Ka raha kogumine nõuab teadlikku pingutust, sest igapäevased ahvatlused on kui tõkked, mis viivad eesmärgist kõrvale.

Strateegia keskmes oli rahatrenni metafoor: raha kogumine on nagu sport, kus tulemused sünnivad järjepidevusest. Nii nagu füüsilise vormi parandamisel, loeb ka siin regulaarsus. Kampaania näitas, et „kogumistõketest“ on lihtsam üle saada, kui teha igakuist rahatrenni ja liikuda samm-sammult eesmärkide suunas.

Perioodil 15.09–31.10 jõudsid sõnumid sihtrühmani väli-, digi- ja sotsiaalmeedias. Koostööd tehti kolme sisuloojaga – Franz Malmsten, Martin Himma ja Laura Rannaväli –, kes tõlgendasid rahatreenimist isikupäraselt. Franz lõi humoorika sketši „Kalamaja kogujad“, Laura sidus vlogi-formaadis joogatunnid ja raha kogumise ning Martin kasutas oma tuntud formaati „Jooksen kuni…“. Lisaks tuntud nimedele astusid mõjuisikutena üles ka SEB enda rahatreenerid – kõneisikud Elisabeth Visnapuu ja Victoria Tkatš. Nende “treeningutest” sündinud rahatarkuse nõuandeid võimendasid sportlikult lavastatud visuaalid, mis muutsid säästmise sama inspireerivaks kui trenni tegemise.

Kampaania eristus sellega, et finantstoode ei olnud loo keskmes. Raha kogumist käsitleti igapäevase harjumusena, mida aitasid mõtestada eri taustaga mõjuisikud väljaspool traditsioonilist finantsdiskursust. Bränditud „kogumistõke“ ja rahatrenni narratiiv muutsid abstraktse teenuse emotsionaalselt haaratavaks.